Maailma kaks suuremat kosmoseagentuuri ühendavad jõud, et otsida elu kuue aasta kauguselt Jupiteri kuult Europa’lt.
NASA ja ESA liidavad jõud Jupiteri kuult elu otsimises
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
25. aprill 2017, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikesest viienda kivi ümber tiirlevat Europat on juba aastaid peetud üheks kõige tõenäosemaks elu leiukohaks Päikesesüsteemis. Hetkel pärineb suurem osa meie teadmistest kuu kohta aga vaid kosmosesatelliidilt Galileo – aparaadilt, mis valmis aastal 1989, jõudis Jupiteri lähedusse 1995. aastal ja töötas seal kaheksa aastat.
Sarnaselt Saturni kuu Enceladusega, mille kohta NASA hiljuti teatas, et sealsed proovid näitavad eluks vajalike tingimuste olemasolu, on ka Europa väljast jäine kera, mille sisemuses oletatakse leiduvat vedelat vett, selle all aga elu tekkeks vajalikke energiaallikaid. 2013. aastal distantsilt tuvastati tema pinnalt purskumas ka veejuga, mis tõstis elukõlbulikkuse tõenäosust veelgi.
Nüüd teatasid USA ja Euroopa kosmoseagentuurid NASA ja ESA algatatud ühisprogrammist, mille raames plaanitakse saata Europale elu otsima ka spetsiaalne selleks ehitatud uurimisalus.
Joint Europa Missioniks kutsutava projekt peaks jõudma õhkutõusuni millalgi 2020ndate aastate keskpaigas, teatasid kosmoseagentuuride esindajad Viinis toimunud Euroopa Maateaduste Liidu kohtumisel.
«Kogu asja mõte on, et kui me peame Europa’lt elu otsimist oluliseks, siis peaks see olema ka rahvusvaheline seiklus. Lõppude lõpuks on asja eesmärk jõuda Europa pinnale ja otsida sealt elu jälgi,» vahendas New Scientist Prantsuse Astrofüüsika ja Planeediteaduse Uuringute Instituudi teadlase Michel Blanci sõnu.
Kokku püsib missiooni maandur Europa pinnal 35 päeva, orbitaaljaamalt tehakse seismilisi ja magnetuuringuid aga kolme kuu jooksul. Uurimise peamise fookusena nähakse kuud katva tõenäoselt soolase ookeani koostise ja tiheduse uurimist.
Edu korral oleks missiooni elueaks kuus aastat, mis hõlmab endas ka Jupiterini lendamiseks kuluvat viit aastat. Praeguste plaanide kohaselt ehitab NASA maanduri, ülejäänud komponendid valmistatakse aga koostöös projekti osapoolte vahel.