Galerii: Inglismaalt avastati ulatuslik Esimese maailmasõja aegne tunnelite süsteem

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Treeningtunnelid rajati ligi 100 aastat tagasi muinasaegseid arheoloogiaväärtusi täis pinnasesse, vahendab The Guardian.
 

Inglismaal Wiltshire’is ilmus kinnisvaraarenduse käigus maa seest midagi enamat kui oodata osati – terve tehislik lahinguväli, millel sõdurid enne Esimese maailmasõja lahingutandritele minekut kaevikusõda harjutasid.

«See on arheoloogidele esmakordne võimalus kaevata välja ja uurida nii ulatuslikku Esimese maailmasõja treeningala,» ütles The Guardianile Wessexi Ülikooli arheoloog Si Cleggett. «Siin harjutasid mehed päris sõjaks, kasutades selleks päris granaate – me teame seda, kuna leidsime tunnelis rohkem kui 200 granaati, millest pooled olid veel töökorras. Pidime töötama väga lähedalt koos relvaekspertidega, vastasel juhul oleks olukord läinud väga ohtlikuks.»

Tõenäoselt rajati ligi sajand tagasi algselt kaevikud, mida hiljem tunnelitega laiendati.

Kogu leiukoht on täis tõendeid seal treeninud sõduritest – seinu katavad nende tehtud kritseldused, millest mõnede autorid on isegi tuvastada suudetud. Nende seas on nii kaks Yorkshire’ist pärit söekaevurist venda, üks desertöör kui ka rohkelt vange võtnud ja sakslaste käe läbi surnud sõjakangelane.

«Nendes tunnelites ei toimunud mõnetunnised treeningud – siin olid mehed nädalate kaupa läbi 1916-17 aasta suve,» ütles Cleggett The Guardianile.

Selle aja jooksul jätsid sõdurid endast maha igapäevaseid esemeid nagu konserve, kamme, hambaharju, sigarette, piipe, küünlajalgu ja palju muud.

Sõja tarbeks rajatud tunnelitest avastasid teadlased aga veelgi enam kui vaid Esimese maailmasõja ajalugu. Tuleb nimelt välja, et tunnelid kulgevad läbi eelajalooliste muististe, millest neid kaevanud sõdurid oma ajal mõistagi midagi teada ei pruukinud.

Muu hulgas leiti sealt nüüd  Stonehendge’ist vanemg kamber, väike samalaadne kiviring, kiviaegsete hüttide jäänused ja potikillud ning kolme ligi 4000 aastat tagasi maetud lapse luud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles