Neli asja, mis leiutati kogemata

Coca-Cola.

FOTO: GEORGE FREY/AFP

Enamjaolt on olulised leiutised pika ja põhjaliku töö tagajärg. Leidub aga ka asju, mille peale on tuldud üsna juhuslikult. 

Neli asja, mis leiutati legendide kohaselt kogemata. Vahendab History Extra. 

Kartulikrõpsud (1853)

Legendi kohaselt sündisid kartulikrõpsud ühe koka poolt mängitud vingerpussist.

Ameerikas asuvas hotellis töötav kokk George Crum serveeris kliendile friikartuleid. Kliendi meelest olid need aga liiga paksud ja nätsked. Crum viis kliendile uued kartulid, kuid tollele ei sobinud need ikka.

Kokal sai kliendi tujutsemisest mõõt lõpuks täis ning ta otsustas «kätte maksta». Ta lõikas kartulid imeõhukeseks ja praadis neid seni, kuni need olid kivikõvad. Kõige lõpuks puistas ta kartulid suure hulga soolaga üle.

Crumi üllatuseks maitsesid ebatavalised kartulid kliendile aga väga. Jutt maitsvatest kartulitest levis kiirelt ning juba varsti hakkas mees oma krõbedaid kartuleid «Saragato krõpsude» nime all müüma.

Kartulikrõpsud / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Coca-Cola (1886)

Selleks, et ravida peavalu ja pohmelli, segas Atlantast pärit keemik John Pemberton kokku siirupi, mis koosnes veinist ja kokalehtede ekstraktist.

Kui USA-s keelustati 1885. aastal alkohol, hakkas Pemberton tootma siirupit, mis põhines ainult kokalehtedest tehtud ekstraktil.

Meile tuntud koolajook sündis aga legendi kohaselt tänu ühele hooletule baarmenile. Selle asemel, et segada Pembertoni tehtud siirup kokku kraaniveega, segas ta selle eksikombel kokku hoopis karboniseeritud  veega. Jook, mis sellest välja tuli, oli aga meeldiv.

Foto:

FOTO: GEORGE FREY/AFP/Scanpix

Jäätisevahvel (1904)

19. sajandi lõpus oli jäätis nii odav, et seda said endale lubada ka vähem jõukad inimesed. Jäätist müüdi tavaliselt paberist- klaasist- või metallist tehtud anumates.

Ühel soojal päeval, kus jäätisemüük läks väga hästi, said ühel jäätisemüüjal aga paberanumad otsa. Läheduses kuumi vahvleid müünud mees ruttas aga õnneks appi ning hakkas vahvlitest koonusekujulisi anumaid keerama. Esimene jäätisevahvel oli sündinud.

Foto: Scanpix

FOTO: SCANPIX

Mikrolaineahi (1946)

Ameerika insener Percy Spencer tegi oma kodulaboris Maine’is tööd radariseadmete kallal, kui järsku märkas, et seadmeid sisse lülitades sulas tal taskus olnud šokolaaditahvel ära. Nii proovis ta sarnast põhimõtet rakendades küpsetada popkorni ja muna. Esimene õnnestus, muna aga plahvatas. Lõpuks andis ta sisse patenditaotluse mikrolainetega küpsetamise peale.

Foto:

FOTO: Liis Treimann

Populaarne

Tagasi üles