Galerii ja videod: avastatud mammutiluud löövad segi kogu teadmise varaste inimeste kohta

Seni on arvatud, et esimesed inimesed pidid jõudma Ameerikasse 15 000 aastat tagasi. Nüüd aga teatasid USA teadlased üle 100 000 aasta vanemast leiust.

Teatud vastuolulised tõendid on varem viidanud ka võimalusele, et Ameerika asustamine võis toimuda ka 20 000 kuni 40 000 aastat tagasi. Värskes ajakirjas Nature avaldatud uuring näitab aga seni võimatuks peetud stsenaariumit – inimesed võisid ületada Beringi maasilla juba ligi 150 000 aastat tagasi.

Avastus ise toimus tegelikult juba 1990. aastate alguses, kui Californias San Diego maakonnas ilmusid teetööde käigus maa seest välja Ameerika mammuti ehk mastodoni skeleti jäänused. Kohale kutsuti ka San Diego Loodusmuuseumi teadlane Tom Demere.

Ajaloolistest väljakaevamistest valmis ka videoklipp:

Ootamatud kivid ja killud

Peagi jõuti arusaamiseni, et tegemist oli ebatavalise, suisa ennenägematu avastusega. Muidu liivasetetes säilunud mastodoni ümber leidsid teadlased nimelt hulga suuremaid munakive, mis ei saanud aga olla looduslikult vooluvee mõjul tekkivate peenete setetega koos sinna sattunud. Kerkis küsimus, et kuidas need kivid sinna said.

Lisasegadust tekitas asjaolu, et mõned luud olid katki tehtud, kusjuures lõhestatute seas oli silmatorkaval hulgal suuremaid, luuüdi sisaldanud luid. Nii spetsiifilisi mõjusid ei saanud olla ei tuule- ega vee-erosioonil ega teistel looduslikel mõjudel.

Edasise uurimise käigus selgus veel, et lõhkised luud koondusid kahte konkreetsemasse piirkonda, millest mõlema keskel oli suur munakivi, mida ümbritsesid katkised luutükid.

Ainus loogiline seletus oli, et luude purunemise taga pidid olema muistsed inimesed, kes kasutasid kive luude katki lõhkumiseks. Leidude paigutumise loogika põhjal järeldasid teadlased, et inimesed pidid leidma juba surnud mastodoni ning asuma siis selle jäänuseid ära kasutama – luutükke tööriistadena ning liha ja luuüdi toiduna.

Selle hüpoteesi testimiseks prooviti purustada samalaadse meetodiga ka elevandiluid. Saadud killud olid leitutega väga sarnased. Kuidas elevandiluude katki peksmine käis, vaata siit:

Uskumatud dateerimistulemused

Kui muistsed leitud luud aga olid, ei suutnud keegi tollal öelda, kuna puudusid head proovid süsinikdateerimise jaoks.

Tänaseks on tehnoloogia aga edasi liikunud. Nature’s avaldatud uuringu jaoks viis USA Geoloogiateenistuse spetsialist James Paces läbi uraan-toorium-isotoopide dateerimise, jõudes tulemuseni, mis jahmatas kõiki. Tema analüüsi andmetest selgub nimelt, et leitud luud peavad olema ligikaudu 131 000 aastat vanad. See ei sobitu aga mingitki pidi teadmisega esimeste inimeste Ameerikasse jõudmise kohta.

Selline avastus tekitab aga pea kõigis Ameerika hõivamist uurinud teadlastes hämmastust.

«Me kuuleme meediast tihti väiteid, nagu muudaks üks või teine uuring kõike, mida mingite valdkondade kohta teame. Kui see tulemus aga tõele vastab, siis muudab see tõesti kõike, mida Ameerika varase hõivamise kohta teame,» kommenteeris tulemust Londoni loodusloo muuseumi teadlane Christ Stringer New Scientstile. Uuringu autorid ise kinnitavad aga, et tegemist on kindlate ja usaldusväärsete andmetega.

Kes need ikkagi olid?

Kuidas aga ühendada uut avastust meie teadmistega põlisameeriklaste kohta? On ju nii geeniuuringud kui ka arheoloogilised uuringud näidanud, et need pidid siiski jõudma Ameerikasse ligi 15 000 aastat tagasi?

Seletusi on mitmeid. Näiteks on võimalik, et mastodoni rüüstanud ei olnud mitte nüüdisinimesed (H. sapiens), vaid neandertallased või koguni mõni aeg tagasi avastatud Denisova inimesed. Mõlemate liikide kohta on teada, et nad umbes 130 000 aastat tagasi nad tõepoolest elasid Siberis ning Beringi maasilla ületamine ei olnud mõistagi võimatu.

Samamoodi võis tegemist olla ka nüüdisinimestega. Sellisel juhul avaneb aga võimalus, et Ameerika esimene asutamine lõppes asutajate välja suremisega – tänapäevaste põlisameeriklaste sinna jõudmise ajastuses ei ole alust kahelda. Kes iganes need 130 000 aastat tagasi Ameerikasse jõudnud inimesed olid, pidid nad aga üsna kiiresti ka välja surema.

Kolmanda võimalusena tuuakse välja Florese inimesed ehk nn «kääbikud», kelle tööriistakasutus oli leiukohal oletatavalt aset leidnuga sarnasem.

Mitmedki arheoloogid on avastuse osas väljendanud tõelist skeptilisust, kuna see ei sobi ühegi seni teadaoleva leiuga. Uuringu üks juhtidest Richard Fullagar jääb oma järeldustele siiski kindlaks.

«Olen veetnud neid leide uurides ligi neli aastat ja ülejäänud meeskond on olnud sellega seotud kokku 24 aastat. On täiesti arusaadav, et seda kõike on väga keeruline hoomata, kui oled asjaga kokku puutunud vaid mõni päev,» ütles Fullagar.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

Populaarne

Tagasi üles