Taas on tõstatumas üks tänapäeva teaduse suurimatest eetilistest dilemmadest – kas inimgeenide muundamist tohiks lubada või on elu selleks liiga püha?
Sünteetilise inim-DNA loomine võib olla vaid mõne aasta kaugusel (9)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
3. mai 2017, 20:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimgeenide muundamine on olnud üks bioeetika suurematest tulipunktidest, tõustes aeg-ajalt tähelepanu keskpunkti ja vaibudes seejärel taas vaid erialateadlaste huviorbiiti, alates sellest, kui Inimese Genoomi Projekt järjendas esmakordselt inimgenoomi.
Hiljuti avalikkuse ette tulnud uus geneetikute grupp tõotab vaidlused aga senisest veelgi tulisemaks ihuda, vahendab Science Alert. Nimelt kogunevad tuleval nädalal New Yorkis ligi 200 juhtivat geeni- ja biotehnoloogia eksperti, et arutada 100 miljoni dollari suurust teadusprojekti, mille eesmärk ongi uurida, arendada ja testida sünteetilise DNAga testloomade võimalusi.
Projekti praeguseks nimetuseks on Genome Project-wire, lühidalt GP-wire, ning seda presenteeritakse suuresti kui kuulsa Inimese Genoomi Projekti järeltulijat ja järgmist loogilist sammu.
Projekti pooldajad näevad siin harukordset võimalust arendada meie teadmisi geneetika kohta avatud rahvusvahelise koostööprojekti vormis, kuid see kuvand sai tõsise tagasilöögi möödunud aastal, kui avalikkuse ette jõudsid teated ühenduse esimese kohtumise kohta suletud uste taga ja saladuskatte all.
«Arvestades, et genoomisüntees kui tehnoloogia võib muuta tundmatuseni seda, kuidas me üldse inimest kui liiki mõistame, ei tohiks sellise võimekuse tegelikkuseks tegemise arendused toimuda ilma eelneva avaliku aruteluta selle moraalse õigustatuse üle,» kirjutasid tollal ajakirjas Cosmos Magazine Northwesterni Ülikooli bioeetik Laurie Zoloth ja Stanfordi Ülikooli sünteetilise bioloogia õppejõud Drew Endy.
Nüüdseks näib, et GP-write’i entusiastid on oma suhtumist muutnud ja avalikustanud mõningaid detaile projekti kohta ning ka selle orienteeruva ajaplaani ja eesmärgid.
Plaani järgi võib sünteetiliste geenidega inimese loomiseni kuluda neli kuni viis aastat ning projekti juhtide kinnitusel saab selle jooksul esitada ka võimalikud vastuväited.
«Iga kord, kui tegemist on inimesega, on igaühel, kes seda tahab, õigus oma arvamus välja öelda. Me tahame kuulda, mida inimesed arvavad,» ütles üks projekti juhtivatest teadlastest Jef Boeke CNBC’le.
Praeguseks on juba möödutud ka esimestest vajalikest teetähistest tehisgenoomi loomisel ja juba selle aasta lõpus loodetakse valmis saada esimene kogus sünteetilise genoomiga pärmiseeni. Sellest on sünteetilise DNAga inimeseni küll meeletu samm, aga esimene samm saab sellega siiski astutud.
Projekti juhtide sõnul on kogu asja puhul ühes suureks lootuseks võimalus saada teada palju uut elu kõige väiksemate osade kohta, lisaks tahetakse sellega viia geenitehnoloogia hinda alla kuni tuhat korda.