Galerii: teadusvõistlus «Rakett 69» sai endale ajaloo noorima võitja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Äsja lõppenud «Rakett 69» finaalsaade, mille peaauhinnaks oli 10 000-eurone stipendium, oli tõeliselt pingeline: otsustavaks said vähem kui kaks sekundit.

Saatesarja viimases osas tuli kahel finalistil ehitada Rube Goldbergi masin (seadeldis, mille ülesanne on teostada väga keerulist teed pidi mingi väga lihtne ülesanne ja see veatult tööle panna – toim). Viieteistkümnest elemendist koosnev masin tuli valmis ehitada ühe ööpäeva jooksul ning töötama pidi see 112 sekundit.

Esimesena pani oma masina tööle 21-aastane Gert Lees, kes õpib Tartu kutsehariduskeskuses mehhatroonikat. Tema seadeldis töötas 1,9 sekundit ettemääratud ajast rohkem.

Järgmisena käivitas oma masina 16-aastane Karl Vilhelm Valter, kes õpib pealinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi 9. klassis. Ehkki Lees oli teinud muljet avaldavalt hea tulemuse, suutis Valter konkurenti edestada. Tema masin töötas vaid 0,1 sekundit ettemääratud ajast vähem.

Valteri sõnul läks ta saatesse kindla eesmärgiga: võtta võit. «Algul ma küll muretsesin, et olen liiga noor, kuid siis eelmise hooaja võitja ärgitas mind ikka kandideerima. Saates olles sisendasin endale, et ma lihtsalt pean hakkama saama. Ma nimelt ei ole kaotaja tüüp,» rääkis noormees.

Seda, mida võidetud stipendiumiga teha, Valter veel ei teadnud. «Nalja pärast võiks tuhande euro eest ju näiteks lotopileteid osta,» lõõpis ta.

«Rakett 69» produtsendi Kaspar Kaljase sõnul oli tegu tõeliselt dramaatilise finaaliga. Peale selle on võitja Karl Vilhelm Valter saate ajaloo noorim. «Kohe kui me teda eelvoorus nägime, olime kindlad, et ta tuleb saatesse lasta. Ta on avatud, karismaatiline, hea meeskonnaliige ning tohutult nutikas,» iseloomustas korraldusmeeskonna liige võitjat.

Kaljase sõnul oli Valter ka üks eelvooru kiireimatest: «Karl Vilhelm suudab väga kiirelt selekteerida olulise ebaolulisest.»

Saate produtsendil jätkus kiidusõnu ka Leesile, kes saavutas teise koha. «Gerdi üks moto oli läbi saate see, et õpitud tarkus ei ole nii oluline kui kaine talupojatarkus. Ta lähenes alati kõigele loogiliselt ega tegelenud pseudoprobleemidega. Ta tuli ja tõestas, et ka kutsekoolis õppija võib jõuda väga kaugele,» rääkis Kaljas.

Kindel on ka see, et «Rakett 69» seitsmes hooaeg ei jää viimaseks. Juba suvel saab produtsendi sõnul hakata uude saatesse kandideerima.

«Meil on nüüd tulnud võitjaks poiss, tüdruk, üliõpilane, gümnaasiumiõpilane ja isegi põhikoolinoor. Et asi oleks veel erinäolisem, võiks tuleval aastal võita näiteks mõni koduõppel olija, kutsekooli õpilane või välismaal õppiv noor,» lausus Kaljas.

Produtsent julgustab «Rakett 69» kandideerima kõiki, kes huvituvad teadusest. «Saate puhul ei saa määravaks see, kas sa õpid ülikoolis füüsikat või sinu hinded reaalainetes on viied. Algteadmised peavad olemas olema, aga pigem toovad võidu loogiline mõtlemine ja julge pealehakkamine,» märkis ta.

«Rakett 69» seitsmendasse hooaega kandideeris sadakond noort, kellest vaid 30 pääsesid edasi Teaduslabürinti. Põhivõistlusel võtsid mõõtu 15 noort teadlast.

Tagasi üles