TÄNA AJALOOS ⟩ ENSVst sai Eesti Vabariik

Lisaks sellele, et ENSV-st sai Eesti Vabariik, kaotati ka varasem lipp, vapp ja hümn. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu seaduse «Eesti sümboolikast», millega sätestati, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. 

Rakendati Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseaduse paragrahvid 1, 2, 4, 5 ja 6. Neist paragrahv 1 sätestas, et «Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas». Moskva pakutud eristaatuse Nõukogude Liidus konföderatsioonileppe alusel lükkasid Eesti juhid tagasi.

8. mai sündmused Eestis:

1563 – Piltene linnuses võttis hertsog Magnus vastu Saaremaalt saabunud delegatsiooni ning nende palvele vastu tulles andis Kuressaarele linnaõigused.

1925 – tegevuse lõpetas makseraskustes olev Harju Pank.

1955 – Hugo Holm valiti Argentina Eesti Võitlejate Koondise esimeheks.

1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja taaskehtestas riigi nimeks Eesti Vabariik. Ühtlasi muudeti kehtetuks Eesti NSV lipp, vapp ja hümn. Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsus nimetati ümber Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks ja Valitsuseks.

Ja maailmas:

1654 – Westminsteri rahuga lõpetati Esimene Hollandi-Inglise sõda.

1902 – Antillides Martinique'i saarel purskas Pelée vulkaan. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim vulkaanipurse – hukkus ligi 30 000 inimest ning Saint-Pierre linn hävis täielikult.

1942 – Teine maailmasõda: Tulemuseta lõppes Korallmere lahing Jaapani ja liitlasvägede vahel. See oli esimene lennukikandjate lahing.

1945 – Kirjutati alla Saksa Riigi kapitulatsiooniakt. Teise maailmasõja lõpp Euroopas.

1945 – Sétifi veresaun: Alžeerias Sétifis suruti Prantsusmaa koloniaalvägede poolt maha rahumeelne meeleavaldus, millega tähistati võitu Saksamaa üle ning nõuti Alžeeria iseseisvumist. Hukkus üle 10 000 inimese.