Uuring: vandenõuteoreetikud võivad olla lihtsalt üksildased inimesed

Usk keerukatesse salajastesse vandenõudesse võib tuleneda sellest, et inimesed otsivad enda ellu rohkem mõtet.

FOTO: Caro / Olaf Jandke / Scanpix

Usk keerukatesse salajastesse vandenõudesse võib tuleneda sellest, et inimesed otsivad enda ellu rohkem mõtet, vahendab Scientific American.

Vandenõuteoreetikuid kujutatakse meedias tihtipeale kui hulle, kuid värske uuring näitab, et tegelikult võib tegemist olla lihtsalt üksikute inimestega. Varem on uuringud näidanud, et sotsiaalne eraldatus vähendab tähenduslikkuse hulka inimeste elus ning et tähenduslikke hetkede otsingutel hakkavad inimesed omistama tähendust juhuslikes sündmustes tajutavatele mustritele.

Ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology avaldatud uuringus viiakse need kaks fenomeni kokku ja näidatakse, et eraldatus suurendab ebausku ja usku vandenõudesse.

Ühes eksperimendis paluti vabatahtlikel kirjeldada hiljuti sõprade seltskonnas läbi elatud ebameeldivaid kogemusi, pärast mida pidid nad hindama erinevaid psühholoogilisi mõõdikuid nagu oma eraldatusetunnet, usku vandenõudesse nagu et valitsus kontrollib alateadlike sõnumitega inimeste mõtteid ja ravimifirmad hoiavad ravimeid saladuses ning nende usku paranormaalsetesse nähtustesse Bermuda kolmnurgas.

Tuli välja, et mida maailmast eraldatumana inimesed end tundsid, seda suurem oli nende vajadus leida elus mõtet ja seda tõenäosem oli ka ebausk.

Järgmises katses koguti kokku grupp üliõpilasi, kellele korraldati ebameeldiv elamus, mille käigus nad elasid jällegi üle vastumeelse ülejäänud grupist eraldamise. Seejärel loeti neile ette kaks stsenaariumit, millest esimene rääkis vandenõu-laadsetest sündmustest nagu näiteks hindadega spekuleerimisest ja väljapressimisest, teine aga välja mõeldud hea õnne rituaalist – enne kohtumist jalgade trampimisest.

Seejärel küsiti katsealustelt, millise looga nad rohkem suhestusid Jällegi tuli välja, et need, kes olid hiljuti kogenud tõrjutust, läksid rohkem kaasa vandenõu-lugudega.

«Inimesed arvavad, et vandenõuteoreetikud on veidrikud, kuid sellised vaated võivad levida ka prestiižika ülikooli tudengite seas. Õigete tingimuste kokkulangemisel võib igaüks sellisesse mõtlemisse langeda,» ütles uuringu vanemautor, Princetoni Ülikooli psühholoog Alin Coman, Scientific Americanile.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology.

Populaarne

Tagasi üles