/nginx/o/2017/05/08/6638197t1h6809.jpg)
Vähemalt viis hunti on kõndinud üle 500 kilomeetri ja asustavad taas Taanit – riiki, milles pole neid nähtud üle 200 aasta, vahendab The Local.
Pärast 200 aastat on hundid taas Taanis kanda kinnitamas
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
8. mai 2017, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnitus, et tegemist on tõepoolest huntidega, pärineb zooloogidest, kes suutsid loodusest kogutud DNA-proovide põhjal liigi kindlaks teha. Loomi nähti esmakordselt juba 2012. aastal, kuid DNA põhjal määramine teeb nende tagasituleku lõplikult kindlaks.
Muu hulgas on kiskjad jäänud ka looduses üles pandud rajakaamera pilti:
«Viimane hunt tapeti Taanis aastal 1813, aga oma ökoloogilise funktsiooni poolest on see liik Taanis tõenäoselt juba 1750ndatest aastatest välja surnud olnud,» kirjeldas olukorda Aarhusi Ülikooli loomaökoloog Peter Sunde.
Kari on asustanud riigi lääneosa põllumajandusmaastiku, kus inimasustus on ülejäänud piirkondadest hõredam. Zooloogide sõnul tulid hundid Taani tõenäoselt Saksamaalt ja esialgsetel andmetel peaks kari koosnema neljast isasest ja ühest emasest loomast. Emaste olemasolu tähendab aga, et on olemas reaalne võimalus paljunemiseks ja jätkusuutliku asurkonna loomiseks.
«Arvame, et tegemist on vanemate poolt vanast karjast väljatõugatud isenditega, kes otsivad nüüd uusi jahimaid,» lisasid teadlased.
Teadlastele on hundikarja ligikaudne asukoht praeguseks teada, kuid kuna karja vastu võivad asuda tegutsema jahimehed, kelle töö tagajärjel hävisid ka Taani viimased hundipopulatsioonid, ei avaldata seda laiemale avalikkusele. Juba praegu on riigi talumehed ja ka teadlased kutsunud üles tegema midagi sageneva hundirünnakute probleemiga.