Tapmiste ja pingete kiuste – Jordaanias avati Lähis-Ida esimene rahvusvaheline teaduskeskus

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hiiglasliku teaduskeskuse avamises piirkonnas valitsevate pingete kiuste nähakse lootust ühtsuse saavutamiseks, kirjutab BBC.

Projekti nimi on SESAME, lahtikirjutatuna Synchrotron-light for Experimental Science and Applications in Middle East («Sünkrotron-valgus eksperimentaalse teaduse ja rakenduste jaoks Lähis-Idas»). Asutuse töös hakkavad BBC teatel osalema ka Iraani, Iisraeli ja Palestiina teadlased, kes ei saaks muidu poliitiliste pingete tõttu kohtudagi.

Nagu ka CERNi kuulsal Suure Osakestepõrgutil, on ka SESAME osaks sünkrotron, ehk hiiglasliku mikroskoobina toimiv osakestekiirendi. Sellise seadmega saab uurida lähemalt kõike, alates vähirakkude arengust kuni muistsete ürikute kiududeni.

Lähis-Ida ühendava teaduskeskuse mõte sai alguse juba rohkem kui 20 aastat tagasi, aga piirkonna killustatuse ja seal valitsevate pingete tõttu on progress olnud aeglane. Ka praegu seisab kogu rajatise eesotsas inglane Prof Sir Chris Llewellyn Smith.

SESAME loomiseks tuli ületada järgnevad takistused:

  • Iisraelil ja Iraanil ei ole diplomaatilisi suhteid, nagu ka Türgil ja Küprosel, kes samuti projektis osalevad
  • Vahepeal ei suutnud Iraan sanktsioonide tõttu ühisesse ettevõtmisesse rahaliselt panustada
  • Kaks asjas arenduses iraani teadlast suri mõistatuslikel põhjustel. Iraani valitsuse väitel oli tegemist Iisraeli salateenistuste läbi viidud atendaadiga.
  • Ebatavaline lumetorm hävitas hoone katuse ja paljud instrumendid.

Tagasilöökidest hoolimata on hoone praeguseks valmis ja hetkel viiakse läbi peamise sünkrotroni katseid. Murdepunktiks sai aasta 2012, mil Iisrael, Iraan, Jordaania ja Egiptus nõustusid kõik andma ühiskassasse viis miljonit dollarit tingimusel, et seda tehakse kõik korraga. Sellele lisandus peagi ka lisarahastus Itaalialt ja Euroopa Liidult.

Projekti eesmärk on anda noortele Lähis-Ida teadlastele võimalus tegeleda teadustööga koha peal ja hoida ära ajude väljavoolu. Juba praegu on SESAME laborites asunud tööle näiteks Surnumere ürikuid uuriv egiptlane Dr Gihan Kamel, kes pidi varem oma töö jaoks Itaaliasse kolima.

Samal ajal on pinged Lähis-Idas aga jätkuvalt tõusuteel ning kodusõja keeristes kannatav Süüria kohe piiri taga. Asutuse avamisel olnud teadlaste sõnul peaks teadus olema siiski poliitikast ja sõdimisest eraldiseisev valdkond.

«See on kõige olulisem teadussündmus Lähis-Idas,» vahendas BBC Iraani teadlase Mahmoud Tabrizci sõnu. «Teadus on poliitikast väga erinev, teadlased teevad vaid oma tööd. Teadus on nagu vesi – see voolab läbi riikide ega saa kunagi otsa. Seetõttu on ka parem teada üksteisega jagada.»

SESAME tegemistega saab lähemalt tutvuda selle kodulehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles