Täna ajaloos 23.05: Itaalia murdis lubadust ja kuulutas Austria-Ungarile sõja

Itaalia sõtta minekut toetas ka tulevane fašistlik diktaator Benito Mussolini

FOTO: SCANPIX

1915 – Itaalia astus Antandi poolel Esimesse maailmasõtta, kuulutades Austria-Ungarile sõja.

Esimene maailmasõda  oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks.

Itaalia ühines aastal 1882 koos Saksamaa ja Austria-Ungariga Kolmikliitu ja see jäi ametlikult jõusse kuni aastani 1915. Maailmasõja alguses väitis Itaalia, et Kolmikliit on loodud vaid kaitse-eesmärkidel ja nad on sõjas neutraalsed. 

Rahvuslased toetasid aga ägedalt sõda. Üheks sõja pooldajaks oli ka tulevane fašistlik diktaator Benito Mussolini, kes kasutas oma uut ajalehte Il Popolo d'Italia ja oma tugevaid oraatorlikke võimeid sundimaks rahvuslasi ja patriootlikke revolutsioonilisi vasakpoolseid toetama Itaalia astumist sõtta. Sõja abil loodetati endale saada ka Austria-Ungari alad.

Juba varsti alustas Itaalia läbirääkimisi Atandi riikidega. Need lõppesid edukalt aprillis 1915, kui Itaalia valitsusega jõuti Londoni lepinguni. Leping andis Itaaliale õiguse saada Austria-Ungarilt kõik soovitud itaallastega rahvastatud maad ja isegi maid Balkani poolsaarel ja Saksamaa kolooniatest Aafrikas. Ettepanekud täitsid Itaalia rahvuslaste ja Itaalia imperialismi soovid ning võeti rahva poolt vastu. Itaalia ühines Antandiga sõjas Austria-Ungari vastu.

23. mai sündmused Eestis:

1915 – New York Times avaldas foto trikoloori kandvast Aleksander Abergist, kes osales New Yorgi Manhattan Opera House'is toimunud suurel maadlusturniiril. See oli esimene kord kui Eesti sportlane kandis spordivõistlustel sinimustvalget. 

1917 – Soomes, Lappeenrantas moodustati Eesti Sõjaväelaste Liit.

1930 – kinnitati Eestimaa Jahtklubide Liidu (asutatud 1928) põhikiri.

1933 – Riigikogu liikmed takistasid obstruktsiooniga Riigivanem Jaan Tõnissonil Vabariigi Valitsuse töökava ette kanda.

1949 – ENSV Ministrite Nõukogu keelas taludes kasutada palgalist tööjõudu.

1950 – Tallinnast Balti jaamast väljus esmakordselt otserong Moskvasse.

1956 – suri eesti luuletaja Gustav Suits

1988 – Tallinnas uues Poliitharidusmajas (hilisema nimega Sakala keskus) toimus Eesti Rohelise Liikumise asutamiskoosolek. ERL-i asutamiskoosolek valis liikumise esimeheks Juhan Aare ja aseesimeheks Tiit Made.

Ja maailmas:

1568 – Heiligerlee lahinguga algas Kaheksakümneaastane sõda – Madalmaade iseseisvussõda Hispaania ülemvõimu vastu.

1707 – Sündis Carl von Linné, rootsi botaanik ja arst kes pani aluse täna kasutatava eluslooduse taksonoomia süsteemi eelkäijale

1842 – Briti põllumajanduskeemik John Bennet Lawes esitas patenditaotluse kunstväetisele superfosfaadile.

1945 – Teine maailmasõda: Saksamaa valitsuse ja Oberkommando der Wehrmachti liikmed võeti Flensburgis Briti sõjaväelaste poolt vahi alla.

1945 – Heinrich Himmler, Saksamaa poliitik ja riigitegelane, SS-i juht sooritas enesetapu kaaliumtsüaniidi manustamise teel.

2008 – Brasílias sõlmiti 12 Lõuna-Ameerika riigi vahel Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutamisleping. Liidu eesmärk on aastaks 2019 luua Lõuna-Ameerika ühisturg, võtta kasutusele ühisraha ja ühtne pass ning kokku kutsuda ühine parlament.

Populaarne

Tagasi üles