TÄNA AJALOOS ⟩ Tallinlaste väesalk põletas maha Tartu eeslinna agulid (2)

teadus.postimees.ee
Copy
1578. aasta esimesel juunil põletasid Ivo Schenkenbergi juhitud eestlaste väed maha Tartu venelaste eeslinna.
1578. aasta esimesel juunil põletasid Ivo Schenkenbergi juhitud eestlaste väed maha Tartu venelaste eeslinna. Foto: akg-images / scanpix

1578 – Ivo Schenkenbergi väesalk põletas maha Tartu eeslinna vene agulid ja läks tagasi Tallinna.

1576. aastal olid vene väed hõivanud Pärnust põhja poole jäävad alad, kaasa arvatud Koluvere ja Haapsalu. Rootslaste kätte jäi vaid Tallinn koos läbiümbrusega. Linna kaitsmiseks moodustas Tallinna mündisepa poeg Ivo Schenkenberg eestlaste väesalga, mille eesotsas teenis ära hüüdnime «Eestimaa Hannibal». Schenkenbergi kehastas kultuslikus Grigori Kromanovi filmis «Viimne reliikvia» näitleja Peeter Jakobi.

Väesalk sai järgnevate aastate lahinguväljadel tuntuks ning mängis olulist rolli nii linna kaitsmisel, tulekustutustöödel kui ka piirajate minema ajamisel.

1577. aasta sügiseks oli ometigi kogu vana Liivimaa mandriosa, välja arvatud Kuramaa, Riia ja Tallinn venelaste ja hertsog Magnuse ühendatud vägede kontrolli all. Samas jätkas Schenkenbergi väesalk siiski rüüsteretkesid vaenlase maa-alale, põletades muu hulgas koos Põltsamaal pesitsenud Rootsi vägedega maha ka põhja pool Emajõge asunud Tartu vene eeslinna.

1. juuni sündmused Eestis:

1343 – Vastseliina juures toimus lahing pihkvalaste ja ordu ning Tartu piiskopi vägede vahel.

1867 – Aleksander II määrusega kehtestati Baltimaades kroonuasutustes kohustuslikuks vene keel, vähehaaval algas venestamine.

1913 – Tallinnas toimusid seltsi Lootus aias Eesti esimesed kümnevõistlused.

1917 – algas Eesti sõjaväeliste organisatsioonide konverents Rakveres. Asutati Eesti Sõjaväelaste Keskbüroo.

1920 – tegevust alustas Eesti Jalgpalli Liit.

1933 – Jaan Tõnissoni kõnekoosolekul «Vanemuises» korraldati suur mürgel. Vastuseks kuulutas valitsus Tartumaal välja kaitseseisukorra ja sulges Tartu vabadussõjalaste organisatsioonid.

1937 – Inglismaalt saabus allveelaev Kalev.

1944 – sündis Reet Linna.

1948 – sündis luuletaja Juhan Viiding

1957 – asutati Eesti Vabadusvõitlejate Ühing Argentinas, esimeheks valiti Gert Pernbaum.

1962 – märgatavalt tõusid toidukaupade hinnad, näiteks liha 30 protsenti ja või 25 protsenti. Hinnatõus oli tingitud põllumajandussaaduste kokkuostuhindade suurenemisest.

1971 – algas Lahemaa Rahvuspargi rajamine.

1990 – Tartus asutati Eesti Mari Selts.

1991 – alustas tööd Eesti Mobiiltelefoni NMT 450 mobiilsidevõrk.

1993 – Sauel avati Soome firma AS Paulig kohvi- ja maitseainete tehas.

2007 – Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ühinesid Eesti Rahvusringhäälinguks.

Ja maailmas:

1204 – Normandia liideti Prantsusmaa krooniga.

1215 – mongolid hõivasid Pekingi.

1794 – toimus 13. preriaali lahing, esimene merelahing Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.

1855 – ameerika seikleja William Walker vallutas Nicaragua.

1869 – leiutaja Thoma Alva Edison sai elektrilise hääletusmasina patendi.

1919 – Soomes kuulutati välja kuiv seadus – alkoholi keeluseadus.

1921 – asutati Kanada Kommunistlik Partei.

1926 – sündis ameerika filminäitleja Marilyn Monroe.

1937 – sündis näitleja Morgan Freeman

1954 – Emil Zátopek jooksis Brüsselis esimesena 10 000 m alla 29 minuti (28.54,2).

1976 – Jaapan ratifitseeris 96. riigina tuumarelva tõkestamise lepingu.

1980 – tööd alustas uudistekanal CNN.

2011 – Kosmosesüstik Endeavour maandus peale oma viimast missiooni STS-134 Kennedy kosmosekeskuses.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles