Mis on Pariisi kliimalepe, millest USA nüüd välja astuma hakkab? Kuidas väljaastumine käib? (7)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eiffeli torn Pariisi kliimaleppe sõlmimise ajal.
Eiffeli torn Pariisi kliimaleppe sõlmimise ajal. Foto: Jacky Naegelen/Reuters/Scanpix

Tegemist on ajaloolise leppega kliimamuutuste vastu võitlemise ajaloos, millest on hetkel täielikult kõrvale hoidnud vaid Süüria ja Nicaragua.

Foto: Dylan Martinez / Reuters / Scanpix
Foto: Dylan Martinez / Reuters / Scanpix Foto: DYLAN MARTINEZ/REUTERS

Eile õhtul teatas Donald Trump Valge Maja roosiaias peetud avaliku kõnega, et USA astub välja Pariisi kliimaleppest. See, et maailma suurima majandusega riik lakkab olemast üks kasvuhoonegaaside vähendamise eesrindlastest ning liitub lühikese nimekirja riikidega, kes on otsustanud kliimaleppest eemale hoida. Need riigid on praeguse seisuga Nicaragua ja Süüria. Miks need kaks kliimaleppest eemale on hoidnud, võib lugeda allpool.

Möödunud aasta lõpus liitus nii Pariisi leppe kui ka selle eelkäija Kyoto Protokolliga isegi Põhja-Korea.

Mis on see leping, millega on liitunud pea kõik ÜRO liikmesriigid?

Tegemist on ajaloolise rahvusvahelise lepinguga, mille tingimused pandi paika 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte nädalaid kestnud konverentsil. See oli esimene kord, kus ligi 200 riigi liidrid koos kliimapoliitikat arutasid ja sõlmisid siduva kokkuleppe. Eriti oluline oli, et erinevalt sellele eelnenud Kyoto protokollist liitusid Pariisi leppega ka kaks maailma suurimat saastajat USA ja Hiina. Lepet vedanud Barack Obamale oli see muidugi oluline töövõit.

Mõistagi oli tegemist kõrgema taseme diplomaatia teel saavutatud kompromissiga, kuid siiski on tegemist kõige parema olemasoleva koostööplatvormiga kliimamuutuste katastroofilisemate tagajärgede vältimiseks.

Leppes sõlmitud peamised eesmärgid on:

  • mitte lasta globaalset keskmist temperatuuri tõusta kõrgmale kui 2 ºC üle tööstuspöörde-eelse aja keskmise ning panustada selle hoidmisele alla 1,5 ºC,
  • suurendada võimekust kohaneda kliimamuutuste kahjulike mõjudega, vastupidavust neile mõjudele ja vähendada «niipea kui võimalik» kasvuhoonegaaside emissioone toidutootmist vähendamata,
  • toetada vähem jõukaid riike kliimamuutustega kohanemisel ja heidete vähendamisel.

Tegemist on hiiglasliku leppega ning lisaks peamistele eesmärkidele on selle osaks mõistagi ka palju väiksemaid alameesmärke.

Kes on leppega liitunud?

Praegu on leppe allkirjastanud 197 riiki, nende hulgas ka Euroopa Liit tervikuna. Neist riikidest 147 on leppe ka ratifitseerinud. Kui USA ja Euroopa Liit olid ühed leppe vedajatest, siis olulisteks edulugudeks loetakse Hiina ja India kaasatulekut. Hiina, kes oli veel ligi 10 aastat tagasi üks maailma enim saastavatest riikidest, on asunud oma keskkonnamõjusid agressiivselt vähendama ja juhul, kui USA leppest taganeb, nähaksegi just Hiinat juhtrolli üle võtmas.

Kui 2016. aasta sügisel oli maailmas veel kolm riiki, kes ei olnud kliimaleppega liitunud, siis detsembris allkirjastas selle ka Põhja-Korea, kes seda veel küll ei ratifitseerinud. Allesjäänud kaks mitteliitunut on kodusõjaga hõivatud Süüria ja Nicaragua. Viimane keeldus liitumast, kuna leppes puutuvad konkreetsed sanktsioonimehhanismid ühiste eesmärkide rikkujatele. Samas plaanib riik juba aastaks 2020 jõuda 90-protsendilise taastuvenergia kasutamiseni. Karistusmehhanismide puudumist on kritiseerinud ka mitmed rahvusvahelised eksperdid ja organisatsioonid.

Kuidas saaks USA kliimaleppest lahkuda?

Nagu rahvusvahelistest konventsioonidest ja liitudest lahkumisega ikka olema kipub, ei saa ka Pariisi leppest taganemine olema kerge ega kiire protsess.

USA liitumine kliimaleppega toimus president Obama executive agreement’i ehk Kongressilt heakskiitu mitte vajava leppe vormis, mistõttu ei ole seadusandjate heakskiitu vaja ka lahkumiseks.

Küll aga seisab leppes, et ükski riik ei saa sellest taganeda enne kolme aasta möödumist leppe sõlmimisest. Kuna jõustumine toimus aga alles möödunud aasta 4. novembril, tekib USA esimene «aken» alles aastal 2019. Sellele järgneb aga aastane teavitusperiood ning reaalne lahkumine saaks toimuda alles 2020. aastal pärast uue presidendi võimuletulekut (praeguste trendide juures näib Trumpi tagasivalimine pehmelt öeldes ebatõenäoline).

Oma kõnes teatas Trump, et plaanib kohe pärast väljaastumist hakata pidama uusi läbirääkimisi «parema diili» saamiseks USA jaoks. Kliimaleppes võetud kohustuste täitmise kavatseb ta katkestada aga kohe. Trumpi avaldusele järgnenud hilisöises telefonikõnes pidi prantsuse president Emmanuel Macron talle selgitama, et kliimalepe ei ole asi, mille tingimusi niisama ümber rääkida saaks.

Paljud riigid - Hiina, Mehhiko, Kanada, Euroopa Liit - on praeguseks teatanud, et kui USA ka lahkub kliimaleppest, jätkavad nemad selles seatud eesmärkide nimel töötamist.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles