Muumiate DNAst selgus, et muinas-egiptlased olid sarnasemad nüüdisaegsete eurooplaste ja Lähis-Ida elanikega kui tänapäevaste egiptlastega, kirjutab teadusajakiri Nature.
Avastus: Egiptuse muumiad olid sarnasemad tänapäeva eurooplaste kui egiptlastega
Egiptuse hauakambrid on kuulsad oma kulla, karra, muumiate ja muude muististe poolest. Inimjäänuste leidmise rohkusest hoolimata on seni aga jäänud vajaka säilinud DNAst, mille abil muumiate geneetilist päritolu uurida.
Nimelt on DNA keemiliselt väga habras ja hakkab pea kohe pärast organismi surma lagunema. Egiptuse kuum kliima ja muistsed palsameerimise meetodid võimendasid lagunemisprotsesse aga veelgi.
30. mai ajakirjas Nature Communications avaldas grupp teadlasi aga esmakordse muumiate geeniuuringu, kust selgub ootamatu tõde – muinasegiptlased olid geneetiliselt sarnasemad tänapäeva Lähis-Ida elanikele kui tänastele egiptlastele. Selleks jäeti säilinud pehmetest kudedest DNA otsimise etapp üldse vahele ning keskenduti kohe luudele ja hammastele. Tuli välja, et geneetilist materjali leidus enamgi kui oodata osati.
«Enam kui pooltel uuritud muumiatel oli DNA säilinud päris korralikult,» ütles uuringu kaasautor Max Plancki Inimajaloo Instituudi paleogeneetik Johannes Krause Nature’le. Ometigi saadi täielikult säilinud tuuma-DNA kätte vaid kolmelt muumialt. Sellele lisaks uuriti ka emalt lapsele pärandatavat mitokondriaalset DNAd.
Kokku suudeti geneetilist materjali koguda 90 muumialt, kelle matmisajad langesid vahemikku 1380 eKr kuni 425 pKr, ehk siis uue riigi valitsusajastust Rooma perioodini. Muumiatele geneetiliselt lähimateks sugulasteks osutusid tänapäeva Iisraeli, Jordaania ja Süüria alade muistsed põllupidajad. Nüüdisaegsetel egiptlastel on aga palju enam ühist Kesk-Aafrika rahvastega. Üllataval kombel tähendab see, et muistsed egiptlased olid sarnasemad tänapäeva eurooplaste ja türklastega kui nende maade praeguste asukatega.
Tõenäoselt toimus ligi 700 aastat tagasi rahvaränne, mille käigus lisandus Egiptuse aladele suures koguses DNAd Sahara-aluse Aafrikast. Seetõttu on ka Musta Aafrika päritoluga DNA-lõigud esindatud tänaste egiptlaste geenides kaheksa protsenti enam kui muumiate oma.
Selliseid seoseid oli arheoloogiliste leidude ja ajalooliste dokumentide alusel oletatud varemgi, geeniuuringud lisavad neile aga oluliselt veenvust.
«See on alles esimene pilguheit muistse Egiptuse geneetilisele ajaloole. See on kõigest algus,» ütles Krause.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.