TÄNA AJALOOS ⟩ Üks ainsatest massirahutustest Nõukogude Liidus pöördus veresaunaks (16)
2. juuni 2023, 06:00
1962 – vastusena liha ja või hindadele ja palkade vähendamisele puhkes Novotšerkasskis mäss, mille mahasurumises hukkus vahemikus 26–80 inimest.
1. juunil 1962. aastal kuulutas Nikita Hruštšov välja liha- ja võihindade üleliidulise tõusu. Novotšerkasski linna Budjonnõi-nimelise veduritehase tööliste jaoks langes see aga ajaliselt kokku uute miinimumnormide kehtestumisega, ehk sisuliselt palkade langetamisega.
Alanud tööseisakust kujunes marss linnavalitsuse ja kohaliku miilitsajaoskonna ette. Päeva jooksul levis streik teistessegi linna asutustesse.
Ühel hetkel kõlasid lasud ning järgnenud kindral Plijevi juhitud KGB ja armee vastupealetungi käigus aeti rahvamass laiali. Kinnise riigi tingimustes jäigi konkreetne kannatanute arv saladuseks, kudi tänaseks olemasolevate ametlike hinnangute järgi suri kuulipilduja-rahes 26 protesteerijat. 87 haavatust kolm hukkus hiljem haavade tagajärjel.
Pärast mässu kehtestati linnas liikumiskeelud ning surnukehad maeti salaja erinevate Rostovi oblasti linnade kalmistutele.
3. juuni hommikul kogunesid inimesed taas linna väljakutele. Seekord arreteeriti sadu, kellest neljateistkümnega korraldati näidisprotsessid. Neist seitse mõisteti surma ja tapeti.
«Gulagi arhipelaagis» kirjutas Aleksandr Solženitsõn, et paljud haavatud ja nende perekonnad saadeti pärast juuni alguse sündmusi linnast välja asumisele või laagritesse (mida tol ajal nimetati juba kolooniateks).
Kogu lugu oli Nõukogude Liidus karmi saladuskatte all – sellest ei tohtinud rääkida avalikult ega ajakirjanduses. Salastatus kaotati alles 1992. aastal, mil kaevati üles 20 surnukeha.
Tegemist on ühega vähestest rahuajal ja väljaspool laagrisüsteemi toimunud massirahutustest Nõukogude Liidu ajaloos.
2. juuni sündmused Eestis:
1638 – Rootsi kuninganna Kristiina korraldust postiasjanduse sisseseadmiseks Soomes loetakse ka Tallinna postikorralduse alguseks.
1807 – Paldiski kreisikooli avamisega jõudis lõpule seda tüüpi õppeasutuste võrgu kujunemine. Eestis oli loodud 12 kreisikooli.
1916 – Tallinnas asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis oli Eesti Jalgpalli Liidu eelkäija.
1919 – Eesti väed jõudsid Võnnus (Cēsises) kokkupuutesse Balti maakaitse ehk landesveeriga
1929 – asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.
1932 – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased.
1933 – Jaan Tõnissoni neljas valitsus kehtestas Tartus ja Tartumaal kaitseseisukorra.
1935 – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis, millel Paul Keres jäi teiseks.
1938 – Tallinnas algas Rahvusvahelise Punase Risti konverents.
1980 – Tallinnas Pirital avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus ehk TOP.
1992 – Rootsi otsustas tagastada Balti riikidele nende kullavarud.
1999 – End 13 aastat metsades varjanud Ülo ja Aivar Voitka muutusid taas lindpriideks, kui röövisid kahelt kriminaalpolitseinikult ametipüstolid ja mobiiltelefonid.
Ja maailmas:
455 – vandaalid tungisid Rooma ja rüüstasid seal kaks nädalat.
1098 – lõppes Antiookia esimene piiramine.
1780 – Derbys peeti esimene ratsavõistlus.
1783 – Venemaa alistas lõplikult Krimmi.
1815 – Napoléon I kinnitas uue põhiseaduse.
1848 – Prahas tuli kokku pansalvistlike ideede kandjaid koondav Slaavi kongress.
1876 – Stara Planinas tapeti Bulgaaria vabadusvõitluse juhte Hristo Botev.
1896 – Guglielmo Marconi sai raadio patendi.
1941 – Brenneri mäekurus kohtusid Adolf Hitler ja Benito Mussolini.
1945 – NSVL nõudis Rootsi valitsuselt nende sõjaväelaste väljaandmist, kes olid põgenenud NSVL väeosadest pärast 8. maid 1945. Kuigi 168 Balti sõdurit olid põgenenud enne seda kuupäeva, otsustas Rootsi valitsus 15. juunil põgenikud välja anda.
1953 – Elizabeth II krooniti Ühendkuningriigi kuningannaks.
1966 – USA kosmoseaparaat Surveyor I maandus Kuul ja hakkas sealt Maale fotosid saatma.
1988 – Moskvas lõppes Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumine.