Egiptusest leiti 3000 aasta vanune jalaprotees

Luxori lähistelt hauakambrist leitud varbaprotees

FOTO: Matjaž Kačičnik / Baseli Ülikool

Luxori surnutelinnast leitud puust suur varvas on ekspertide hinnangul tõenäoselt üks vanimatest proteesidest inimkonna ajaloos, teatasid Baseli Ülikooli teadlased.

Protees avastati maailma suurimaks vabaõhumuuseumiks kutsutava Luxori linna lähistelt Šeik ’Abd el-Qurna kalmistukünkasse kaevatud šaht-hauast. Kabelikompleks, millesse haud kuulub, pärineb ligi 15. sajandist eKr. Senised arheoloogilised kaevamised on näidanud, et sinna maeti ennekõike kuningakojale lähedase kõrgklassi liikmeid.

Foto:

FOTO: Matjaž Kačičnik / Baseli Ülikool

Baseli Ülikooli teadlaste avastatud proteesi kohta on praeguseks teada, et tõenäoselt kuulus see preestri tütrele, kes lasi seda  korduvalt oma jalale kohandada. Kaasaegsete mikroskoopiliste, röntgen- ja arvutitomograafiliste tehnoloogiate abil tehti lõplikult kindlaks ka selle meisterlikult tehtud proteesi valmistamise meetod.

Näib, et selle loonud meister pidi tundma väga hästi inimese kehakuju ja liikuvust, millest annavad tunnistust selle kuju ja teda jalaga ühendava nahkrihma vastupidav disain. Järelikult pidi selle tellija omakorda hindama loomulikku välimust, esteetilist välimust ja kandmise mugavust, mida meister ka luua oskas.

Šeik ’Abd el-Qurna matmispaiga kõrgaeg jäi 15. sajandisse eKr, pärast mida on mitmeid kivirajatiste osasid taaskasutatud hilisemate matmiskohtade rajamiseks ja hiljem ka sinna kolinud kristlike erakute katusealuste ehitamiseks. Piirkonnast täpsema pildi saamiseks plaanivad teadlased nüüd teha sellest 3D-kujutise, millel oleks täpselt näha nii maastiku morfoloogia kui ka maa-alused struktuurid.

Tagasi üles
Back