Täna ajaloos 22.06: kaks kuulsamat katastroofiga lõppenud otsust kogu sõjaajaloos

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Wehrmachti väed tungimas üle kontrolljoone Nõukogude Liidu okupeeritud Poola territooriumile.

FOTO: akg-images / scanpix

22. juunil 1812. aastal kuulutas Napoleon sõja Venemaale. Samal päeval 129 aastat hiljem tegi sama vea Adolf Hitler ja ründas Nõukogude Liitu. Mõlemad kampaaniad lõppesid karmi lüüasaamisega.

Mõlemale mehele sai saatuslikuks Venemaa ja selle sõjajõudude alahindamine. Napoleoni Grande Armee plaanitud kiire võidukäik Moskva peale, mis algas sõja kuulutamisest kaks päeva hiljem 24. juunil, lõppes külmas Venemaa talves. Sellele eelnevalt olid venelased kasutanud ründava vaenuväe vastu põletatud maa taktikat, mistõttu jäid prantslased endale võidetud maadel suuresti näljahätta.

Kuigi prantslased võitsid raske lahingu Borodino all ei saavutanud Napoleon seal soovitud kuulsusrikast võitu, mistõttu otsustati oluliselt vähenenud vägedega siiski ka Moskvat rünnata. Prantslased, kes olid oodanud venelastelt võitluseta alistumist, leidsid linna evakueerituna ning kui kõik väed olid linna jõudnud, panid venelased veel iseenda linna põlema, et sellega sissetungijatele vastu hakata.

Venemaa kampaaniast sai Napoleoni sõdades pöördepunkt. Enne seda oli väike diktaator olnud pea kõikjal võitmatu, kuid lisaks tema aule suutsid venelased tõsiselt kahjustada ka prantsuse armeed. Peagi liitusid prantslaste vastu teisedki Euroopa väed.

Hitler omakorda nägi Molotov-Ribbentropi paktiga tõmmatud piiri ületamises võimalust teostada oma ulatuslikke maismaaimpeeriumi loomise unistusi. Hitler eeldas, et suudab bolševistliku riigi kolme kuuga põlvili suruda, mistõttu ei olnud tema sõdurid isegi Venemaa külmaks talveks varustatud. Järgnenud katastroof oli kõige laastavam kogu inimkonna ajaloos ning kahe totalitaarse riigi vahele jäänud piirkonnas suri nii sõjategevuse kui repressioonide tagajärjel kokku rohkem inimesi kui kunagi varem üheski sõjas või massimõrvas.

Ajaloolane Timothy Snyder on oma teoses «Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel» nimetanud seda otsust Hitleri karjääri suurimaks veaks.

22. juuni sündmused Eestis:

1813 – Tartus avab uksed Peterburi Piibliseltsi haruselts, mis on esimene omataoline Eestis.

1842 – Tallinnas asutati baltisakslaste teaduslik selts Eestimaa Kirjanduse Ühing.

1931 – Eestis toimus esimene mootorrataste tähesõit (505 kilomeetrit), mille finiš oli Narva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72 ekipaaži (sealhulgas 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitis Elmar Prüüs.

1940 – President Konstantin Päts vabastas kindral Johan Laidoneri sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt.

1947 – sündis Leelo Tungal.

1959 – sündis trummar Jaan Ahelik

1994 – Tartus avati Riigikohtu uus hoone.

2003 – taasavati Vabadussõja mälestussammas Tartus, Vabaduse puiestikus.

Ja maailmas:

1767 – sündis saksa filosoof ja riigimees Wilhelm von Humboldt

1822 – sündis austria teadlane, geneetika isaks peetav Gregor Mendel.

1898 – sündis saksa kirjanik Erich Maria Remarque

1933 – Hitleri võimu kindlustamisega keelustati Saksamaal Sotsiaaldemokraatlik Partei.

1964 – sündis menukirjanik Dan Brown

2008 – suri legendaarne USA koomik George Carlin

Tagasi üles