TÄNA AJALOOS ⟩ Boriss Jeltsin vannutati Venemaa presidendiks (3)

teadus.postimees.ee
Copy
Boriss Jeltsin.
Boriss Jeltsin. Foto: Sergei Gunejev / RIA Novosti / Scanpix

1991 – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.

Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest.

Jeltsin kandideeris Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi Sverdlovskis ühenduse «Demokraatlik Venemaa» kandidaadina. Jeltsini usaldusisik ja tema valimiskampaania tegelik korraldaja oli Gennadi Burbulis. Selleks ajaks oli ta tuntud Gorbatšovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna. Jeltsini arvates tuli reformide käiku kiirendada ning konservatiividega karmilt ümber käia. Liiduvabariikidele tuli rohkem võimu anda.

19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises teravalt Mihhail Gorbatšovi ning kutsus teda üles presidendi ametikohalt tagasi astuma ja andma võimu üle Föderatsiooninõukogule, mis koosneks liiduvabariikide juhtidest.

17. märtsil 1991 peetud referendumil hääletas enamik inimesi Nõukogude Liidu säilitamise poolt, ent ka Venemaa presidendi ametikoha sisseseadmise poolt.

Venemaa demokraatlikel presidendivalimistel 12. juunil 1991 sai Jeltsin 57% häältest. Jeltsin kandideeris koos Aleksandr Rutskoiga, kes kandideeris asepresidendi ametikohale, ja võitis esimeses voorus. Teised pretendendid Venemaa presidendi ametikohale olid Nikolai Rõžkov, Vladimir Žirinovski, Vadim Bakatin, Albert Makašov ja Aman Tulejev.

10. juuli sündmused Eestis

1692 – Tartu lähedal Linseni kõrtsis vahistati viis üliõpilast süüdistatuna toolide, laudade ja akende purukspeksmises ning kõrtsitüdrukuga ebasündsalt käitumises. Ebasündsalt käitumine tähendab seda, et kõrtsitüdruku jutu järgi oli üks üliõpilane teda jälitanud, tehes talle ka sündsusetu ettepaneku ja pakkudes selle eest raha. Üliõpilase jutu järgi tahtis ta vaid õlle eest maksta. Need viis üliõpilast toimetati vahi alla võetuna läbi linna Tartu ülikooli rektori juurde. Rektor aga pidas sellist avalikku tudengite läbi linna toomist juba piisavaks karistuseks ja lasi nad vabaks.

1919 – Tartu tagavarapataljonis algasid enamlaste agitatsiooni mõjul 13. juulini kestnud rahutused, mille likvideerimise käigus hukati sõjakohtu otsusel 21 sõdurit.

1921 – asutati Eesti Tenniseliit.

1927 – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani ehitatud mudaravila.

1931 – loodi Põllutöökoda

10. juuli sündmused maailmas

1925 – moodustati Nõukogude Liidu riiklik infoagentuur TASS.

1940 – Prantsusmaa okupeerimata osas astus ametisse Vichy valitsus.

1941 – Poolas toimus Jedwabne pogromm.

1943 – Algas USA sissetung Sitsiiliasse.

1973 – Prahas sõitis 22-aastane Olga Hepnarová renditud veoautoga trammipeatuses seisnud inimeste hulka eesmärgiga tappa neist võimalikult paljusid. Hukkus kaheksa inimest, kuus inimest said raskelt vigastada ja kuus kergemalt.

1980 – Läti NSV-d autasustati Oktoobrirevolutsiooni ordeniga.

1991 – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Ven

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles