Meresüsteemide Instituut hakkab uurima Läänemere tegelikku seisundit

TTÜ Meresüsteemide Instituut kolis uutesse kaasaegsetesse ruumidesse, kus on olemas kõik vajalik merelaboritöö tegemiseks.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tehnikaülikooli abiga äsja uutesse kaasaegsetesse ruumidesse kolinud Meresüsteemide Instituut hakkab uurima Läänemere seisundit.

Meresüsteemide Instituudi (MSI) direktor, professor Jüri Elken rääkis Postimees.ee´le, et Eesti, Soome ja Läti ühisprojekti eesmärgiks on mõõdistada mereseisundi praegune olukord ning panna paika edasised tegevused, mis on vajalikud parima võimaliku seisundi saavutamiseks.

Läänemere suurimad probleemid on Elkeni sõnul vetikate vohamine, hapniku defitsiit, randade reostus ning ebapiisavad kalavarud.

Projekti raames kaardistatakse professori sõnul 11 näitajate gruppi – uuritakse näiteks mere bioloogilist mitmekesisust, keemilist seisundit, hapnikutingimusi, kalavarusid, prügi hulka ja veealuse müra taset. «Kahe viimase kohta meil praegu eriti andmeid polegi,» märkis Elken.

Kui mereseisund on määratud, saab professori sõnul hakata mõtlema, kuidas seda paremaks muuta.

Täna avati ametlikult ka MSI uued ruumid Mustamäel Akadeemia teel asuvas tehnikaülikooli loodusteaduste hoones. Uutes kaasaegsetes ruumides on tööpinda kokku ligi tuhat ruutmeetrit ning Elkeni sõnul on seal olemas kõik kaasaegseks merelaboritööks vajalik. Töötajad on instituudis ligi 50, kellest peaaegu kolmandik on tema kinnitusel doktorikraadiga.

Professori sõnul väärib märkimist seegi, et instituudis on nüüd olemas ka kliimakamber, kus saab luua tehiskliima ning teha erinevaid ökoloogilisi eksperimente temperatuuril -15 kuni +40 kraadi.

Lisaks mereveetaseme mõõtmisele hakkab instituut edaspidi prognoosima ka jääsulgusid, mis on Elkeni sõnul nii laevajuhtidele kui ka kaluritele suureks abiks. «Me saame ennustada, kus jää kinnisjääst kõige tõenäolisemalt murdub ja liikuma hakkab,» märkis professor.

Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik rääkis, et hoone, kus nüüd asub ka MSI, kerkib lähiaastail kaheksakorruseliseks ning sinna on oodata veel mitmeid teadusinstituute, mis võimaldab teadlastel teha senisest veelgi tihedamalt koostööd. «Selles hoones võiks tekkida väga hea sünergia, kõik eeldused on selleks olemas,» lisas Keevallik.

Populaarne

Tagasi üles