TÄNA AJALOOS ⟩ Paganlike leedukate sõjaedu lõi Liivi Ordu kõikuma (1)

Lahingus lootsid orduväed alistada žemaidid ja luua maasild Saksa ja Liivi ordu valduste vahel. Lõunapiiri kindlustamiseks oli Saksa ordu 15. juunil 1260 sõlminud rahu Masoovia hertsogi Zemowitiga. Ühendatud vägesid juhtis Liivi ordu maamarssal Burchard von Hornhausen. Samal ajal tungis Leedu vägi (4000 meest) Kuramaale.

Lahing toimus Durbe järvest välja voolava jõe ääres ja kestis 8 tundi. Ühendatud orduvägi purustati. Liivimaa rüütlitest tapeti umbes 150, lihtsõdurite osas kaotuste kohta andmed puuduvad. 15 rüütlit langes vangi.

See oli ordurüütlite kõige suurem kaotus 13. sajandil. Suuruselt järgmises kaotuses Aizkraukle lahingus langes 71 rüütlit.

Lahingu tulemusena aeti ordurüütlid Žemaitijast minema. Zemgales, Kuramaal, Saaremaal ja Preisimaal puhkes ülestõus. Preislaste ülestõus suudeti maha suruda alles 1270. Leedu kuningas Mindaugas, kes oli hakanud kalduma ristiusu vastuvõtmise poole, loobus sellest plaanist ja jäi paganaks. Kuni 1280. aastateni ei suutnud sakslased sõjakäike paganate maadele jätkata ja see oli Leedule väga vajalik, et noor riik saaks jõudu koguda. Zemgale ja Kuramaa saavutasid osalise iseseisvuse ja ordul kulus mitukümmend aastat, enne kui nad suutsid taastada kontrolli nende alade üle.

13. juuli sündmused Eestis:

1645 – Taani ja Rootsi vahel sõlmitud Brömsebro rahu tulemusena anti Taani poolt Rootsile üle Saaremaa. Sellega langes kogu Eesti ala (välja arvatud Setumaa) Rootsi ülemvõimu alla.

1860 – Tallinnas hakkas reformimeelsete baltisaksa literaatide toimetusel ilmuma esimene Eesti päevaleht Revalische Zeitung.

1865 – jõustus Balti Eraseadus.

1867 – Martna pastoraat põles äikesest tabatuna maha.

1884 – avati vene õppekeelega Narva Tütarlaste Gümnaasium.

1889 – Tartus asutati Maria õppeasutuse baasil Tartu Puškini Tütarlastegümnaasium.

1890 – suri kirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise üks juhte Johann Voldemar Jannsen.

1927 – sündis ajaloolane Hillar Palamets

1928 – sündis kirjanik Ellen Niit

1946 – ENSV Ülemnõukogu kinnitas viisaastaku (1946–1950), mille põhiülesandeks oli rahvamajanduse taastamine ja arendamine rõhuasetusega põlevkivitööstusele, põlevkivikeemiatööstusele, masinaehitusele ning ehitusmaterjalide ja elektrienergia tootmisele. Nähti ette ka laiatarbekaupade tootmise ja kaubanduse arendamise programm.

Ja maailmas:

100 eKr – sündis Vana-Rooma väejuht ja poliitik Julius Caesar.

1210 – kuralased lõpetasid Riia piiramise. Seda päeva hakati linnas edaspidi tähistama võidupäevana.

1260 – Durbe lahing, Liivi ordu ja Saksa ordu väed said leedulaste käest lüüa. Tegemist oli kõige suurema kaotusega, mida Liivi Ordu kandnud oli.

1645 – Taani ja Rootsi sõlmisid Brömsebro vaherahu. Koos muude Taani poolt üle antud aladega läks Rootsi ülemvõimu alla ka Saaremaa.

1793 – suri Prantsuse revolutsionäär, «rahva sõber» Jean-Paul Marat

1944 – Punaarmee hõivas Vilniuse.

1977 – Somaalia tungis Etioopiale kallale, algas Ogadeni sõda.

1977 – suur elektrikatkestus New Yorkis toob endaga kaasa rüüstamisi ja tulekahjusid.

1985 – Londonis, Philadelphias, Moskvas ja mitmes muus linnas toimub heategevuskontsert Live Aid.

2016 – UK peaminister David Cameron astub Brexiti referendumi tulemuste pärast tagasi, peaministriks saab Theresa May.