NASA avaldas esialgsed andmed Cassini esimese 15 sööstu kohta läbi Saturni rõngaste ja planeedi enda vahele jääva tühimiku.
Cassini avastused Saturni kohta panevad teadlased kukalt kratsima (9)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
30. juuli 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid rõngaste poolest kuulsat Saturni uurinud Cassini kosmosealus läheneb oma eluea lõpule ning alustas aprillis missiooni kõige ohtlikumat osa – sööste läbi rõngaste ja planeedi vahele jääva tühimiku. Kokku jõuab ta vahemikku läbida 21 korda, pärast seda lendab juba suure hooga Saturni atmosfääri ja hävib selle leekides.
Nüüdseks on Cassini läbinud juba 15 sööstu, mille jooksul on Maale jõudnud suures koguses andmeid Saturni iseärasuste kohta. Mõnedki uued teadmised panevad NASA planeediteadlased aga kukalt kratsima.
Näiteks näitavad uurimisaluse pinnal oleva magnetomeetri näidud üllatavalt, et planeedi magnetväli ei ole pöörlemistelje suhtes märgatava nurga all. Kuigi tegemist võib olla näiliselt tähtsusetu teadmisega, siis on sellel ometigi olulisi järelmeid olemasolevatele teadmistele Saturni kohta.
Nimelt läheb see vastuollu teooriaga sellest, kuidas magnetväljad tekivad. Teooria järgi on magnetvälja tekkimise eelduseks, et see on mingigi nurga all – vastasel juhul jääksid seda tekitavad metalse materjali voolud planeedi sügavuses seisma ning ka väli ise kaoks. Magnetvälja kaldenurga mõõtmiste põhjal oleks võimalik välja arvutada ka Saturni päeva pikkus, mida on seni vaid teoreetiliste mudelite põhjal hinnatud. Kuna kaldenurka aga ei ole, kaob ka päeva pikkuse täpse hindamise võimalus.
Ometigi ei riputa teadlased selliste tulemuste peale instrumente varna, vaid loodavad eelseisva kuue lennu jooksul siiski leida vajalikke andmeid. On ka täiesti võimalik, et planeedi süvaatmosfäär võib olla magnetvälja ära maskeerinud.
«Magnetvälja kalle näib olevat palju väiksem, kui me varem hinnanud olime, ja seda on küllaltki keeruline seletada,» ütles missiooni magnetomeetria-meeskonna juht Michele Dougherty. «Seni ei ole me veel suutnud Saturni päeva pikkust kindlaks teha, aga töötame selle kallal edasi.»
Küsimusi on kerkinud ka seoses esimeste Saturni gravitatsiooni mõõtmistega, mis ei ühti seniste kaudsemate andmete põhjal loodud mudelitega. See võib aga tähendada, et planeedi atmosfääri varjus peab avastamist ootama miski, mille peale teadlased ei ole seni tulnud.
Rõngad ja atmosfäär
Esimeste läbilendude ajal oli Cassini suur antenn suunatud nii, et see varjas teda võimalike ohustavate objektide eest – ei olnud teada, ega rõngaste vahel leidu suuri taevakive, mis võiks aparatuuri kahjustada. Pärast esimest lendu saadi teada, et ohtu siiski ei ole, ja mitmetel sööstudel on kosmosetolmu püüdvad ja analüüsivad seadmed juba proove kogunud.
«Cassini on oma rännaku lõpuosaga imeilusasti hakkama saanud. Tema vaatlused on jätkuvalt üllatavad ning kavatseme viimase kuuga pigistada temast välja nii palju teaduslikku materjali kui vähegi võimalik,» ütles missiooni juht Earl Maize.
Iga möödalennuga on Cassini jõudnud Saturnile aina lähemale ning praeguseks on toimunud ka esimesed kokkupuuted planeedi atmosfääri välimiste kihtide ehk eksosfääriga. Ka nende kohta on kogutud väärtuslikke andmeid. See kogumine jätkub ka edasistel möödalendudel, kuni kogu kosmosealuse lõpliku leekides hävimiseni.
Kõigele lisaks jätkavad Cassini pardakaamerad Saturni ja tema rõngaste ülespildistamist. Maale jõudnud fotodelt on näiteks esimest korda tuvastatud planeedi pinnast teise, nn C rõnga sees olev hele riba, mis erineb oma struktuuri poolest kõigist ümbritsevatest rõnga piirkondadest.
Praegu kutsuvad teadlased neid ribasid lihtsalt «platoodeks». Nende täpne iseloom peab selguma kogutud andmete uurimise käigus.
Lisaks rõngastele on saadud ka esimesed fotod Saturni pilvedest.
«Cassini lõpusööstust saadavad andmed on täpselt nii põnevad, nagu me lootsime, kuigi praegu oleme nende lahti mõtestamise tööga alles alustanud,» ütles projekti teadusjuht Linda Spilker.
/nginx/o/2017/07/27/6930019t1ha978.jpg)
Cassini-Huygens
NASA, ESA ja Itaalia Kosmoseagentuuri ühisprojekt
Õhkutõus 1997. aastal
Saturni orbiidil aastast 2004
Suurimad avastused: eluks vajalike ühendite olemasolu Saturni kuu Enceladuse pinna all, metaanimerede tuvastamine teisel kuul Titanil.