Simulatsioonidest selgub, et pea pool Linnutees leiduvast mateeriast on siia jõudnud naabergalaktikate supernoova-plahvatuste tagajärjel, kirjutab The Guardian.
Uuring: üle poole meie maailma aatomitest pärineb võõrastest galaktikatest (2)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
28. juuli 2017, 07:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise järelduseni jõudis teadlastegrupp, kes uuris arvutimudelite abil, kuidas galaktikad miljardite aastate jooksul arenevad ja kosmoseruumis ringi paisatavat materjali endasse imevad.
Supernoovad, mida mateeria liigutamise peamise «süüdlasena» välja tuuakse, on hiiglaslikud ja ülivõimsa energiaga plahvatused, mis tekivad, kui tähed oma eluea lõpus oma põlemist toitva kütuse ära põletavad ja katastroofiliselt hävivad. Sellised plahvatused paiskavad maailmaruumi triljonite tonnide jagu aatomeid. Plahvatuste jõud on aga nii suur, et aatomid põgenevad oma galaktika gravitatsiooniväljast, läbides sekundis mitusada kilomeetrit.
Suurem osa niimoodi liikuvast vesinikust ja heeliumist osaleb uutes galaktikates uute tähtede moodustamises, vanas tähes sünteesitud raskemad elemendid muutuvad uutes tingimustes aga komeetideks, asteroidideks, planeetideks või ehk isegi eluks vajalikeks elementideks.
Teadlased on selliste protsesside toimumisest teadnud juba ammu, ent Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas avaldatud uuring on esimene omalaadne, mis annab ka kvantitatiivse hinnangu niimoodi liikuva mateeria mahtude kohta.
Simulatsioonide käigus saadud tulemused näitasid, et kui supernoovad väikestes galaktikates plahvatavad, neelduvad nendest välja paisatud osakesed just suurematesse galaktikatesse. Saadud hinnangute kohaselt neelab Linnutee seejuures aastas umbes terve Päikese jagu võõrastest galaktikatest pärit materjali. Simulatsioonide kohaselt võivad supernoovast välja paisatud materjali pilved rännata kosmosetuules miljoneid valgusaastaid enne kui suuremate galaktikate juurde pidama jäävad.
«Üllataval kombel toovad galaktilised tuuled meile märkimisväärselt rohkem materjali kui me varem arvasime,» ütles The Guardianile Northwesterni Ülikooli astronoom Daniel Anglés- Alcázar. «Mis puutub galaktikate arenemisesse, siis oleme tulemuste üle väga elevil – see on täiesti uus galaktikate kasvamise viis, mille peale me enne ei tulnudki.»
Nimelt olid teadlased seni arvamusel, et galaktikate kasvamine peab toimuma Suurest Paugust maailmaruumi jäänud materjali neelamise arvelt. Uute 3D-mudelite uurimisel selgus, et suurematest galaktikatest paiskub materjal välja suurema kiirusega kui väiksematest, kuna seal on plahvatavaid tähti rohkem. Lisaks peavad sealt välja lendavad tolmupilved olema enda vabaks murdmiseks olema seljatanud tugevama gravitatsioonivälja ja liikuma seetõttu ka suurema kiirusega.
Uuringu avaldanud teadlased toovad välja, et sellised tulemused näitavad ka meie enda arvatust kosmilisemat päritolu.
«Meie päritolu on palju vähem kohalik, kui me arvata võiksime,» ütles uuringus osalenud Claude-André Faucher-Giguère The Guardianile. «See uuring annab aimu sellest, kuidas meid ümbritsevad asjad võivad olla seotud kaugel kosmoses olevate objektidega.»
Simulatsioonuuringut kirjeldav teadusartikkel ilmus Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas.