/nginx/o/2017/07/31/6946805t1he3e3.jpg)
Titani atmosfäär kui potentsiaalne maavälise elu leiukoht on teadlastele ammu huvi pakkunud. Nüüd leiti sealt ka elu tekkimiseks vajalikke keemilisi ühendeid, teatas NASA.
Saturni kuult leiti elu tekkeks vajalike «membraanide» koostisosi
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
31. juuli 2017, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt on Maal plastiku tootmises kasutatav akrülonitriil Saturni suurimal kuul valitsevate tingimuste juures tõenäoselt võimeline tootma stabiilseid rakumembraani meenutavaid struktuure.
Teadlased on varem näidanud, et Titaani atmosfääris peab seda ühendit leiduma, kuid seni ei ole suudetud seda vaatlustega kinnitada. Hiljuti Tšiilis asuva ALMA (Atacama Large Millimeter/submillimete Array) teleskoobiga kogutud andmete uurimisel leiti sealt nimelt selgeid märke akrülonitriili olemasolust.
Näib, et seda leidub rohkelt Titani stratosfääris, mis annab kuule tema pruunikas-oranži tooni.
«Leidsime veenvaid tõendeid akrülonitriili olmeasolu kohta Titani atmosfääris ning arvame, et arvestatav kogus sellest jõuab ka planeedi pinnale,» ütles uuringu juhtivautor Maureen Palmer NASA Goddardi kosmosekeskusest.
Nimelt on selge, et Titani – 179-kraadise temperatuuri ja vedelmetaani täis keskkond ei ole maise elu tekkimiseks ega elus püsimiseks sobiv. Ühendid, mis elu koos hoiavad, laguneksid seal lihtsalt laiali. Küll aga tegi grupp teadlasi 2015. aastal kindlaks, et kauge kuu võõrastes tingimustes võivad elu jaoks vajalikud struktuurid – kahekordsetest lipiidikihtidest koosnevad membraanid – tekkida hoopis iseärasel kujul, aluseks meie jaoks küllaltki võõrad ühendid.
Ühe sellisena toodigi tookord välja just akrülonitriil. Selle põhjal moodustatud «membraanid» peaksid aga olema väga sarnased nendega, mis meie rakkudes lipiididest moodustuvad ning peaksid samamoodi suutma moodustada ka raku ehitusest tuttavaid membraaniga eraldatud seinu ja kambreid.
«Võime eraldada membraani sees ja sellest väljas asuvad keskkonnad on oluline, kuna see loob tingimused hoida ühendeid üheskoos piisavalt kaua, et nad saaksid omavahel reageerida,» kommenteeris tulemust Goddardi Astrobioloogia Keskuse direktor Michael Mumma. «Kui sellest ühendist saab tõesti luua membraanilaadseid struktuure, on avastusel Titani-tüüpi taevakehadel elu tekkimise jaoks väga suur tähtsus.»
Goddardi keskuse teadlaste hinnangu kohaselt on akrülonitriili Titaani atmosfääris keskmiselt 2,8 osakest miljardist. Suurem osa sellest asub kuu pinnast ligikaudu 200 kilomeetri kõrgusel stratosfääris, atmosfääri madalamates osades see kondenseerub ja sajab vihmana kuu pinnale. Arvutuste kohaselt peaks membraanide tekkeks vajalikku ühendit leiduma Titanil enam kui küll, et võimaldada elu tekkeks vajalike membraanide teket.