Teadlased on avastanud uue eksoplaneedi, mille stratosfäär – atmosfääri osa, milles temperatuur kõrgusega tõuseb – on piisavalt kuum, et sulatada rauda.
Avastati helendavast veest atmosfääriga eksoplaneet
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
4. august 2017, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planeedi üheks peamiseks uuenduseks on aga asjaolu, et tal üldse stratosfäär olemas on. Nimelt oli eksoplaneetide puhul seniajani teadmata, kas nende atmosfääride alaosad on samuti eristunud nagu Maal, mille puhul on teada pinnalähedane troposfäär ja selle kohal asuv stratosfäär, või on tegemist pigem ühtse struktuuriga.
Värskes ajakirjas Nature avaldatud uuringus näitavad NASA teadlased ülikuuma atmosfääriga «kuuma Jupiteri» klassi kuuluva eksoplaneedi WASP-121b näitel, et vähemalt stratosfäär on kaugetel planeetidel siiski olemas.
Stratosfääri enda olemasolu kinnitamiseks uuris töörühm planeedisüsteemist pärinevat valgust erinevatel lainepikkusel, kirjeldas vaatluste protsessi ERR Novaator. Muu hulgas leidis Evans selle käigus, et WASP-121b atmosfääris leiduvad vee molekulid kiirgavad, mitte ei neela valgust. Seega peab olema võrdlemisi kõrge ka sealne õhutemperatuur. Lihtsaima selgituse kohaselt ümbritsebki planeeti stratosfäärile sarnanev atmosfäärikiht. Alternatiivset napib astronoomide kogukonnal kujutlusvõimet, et välja mõelda mõni teine vee molekule kuumaks küttev mehhanism.
Täpsemat seletust nii stratosfääri tuvastamise kui ka selle olemasolu tähenduse kohta loe lähemalt ERR Novaatorist.