Mis sunnib inimest kerge napsutamise asemel impulsiivselt jooma?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholisõltuvusega inimesed on impulsiivsemad.
Alkoholisõltuvusega inimesed on impulsiivsemad. Foto: SCANPIX

Uurijad teavad juba, et alkoholisõltuvus on tugevas seoses kehva impulsikontrolli ehk täpsemalt suutmatusega otsustada pigem suure viibega saabuva preemia kui väiksema, ent vahetuma preemia kasuks.


Alkoholitarbimishäirete all kannatajate impulsiivsete valikute neuroloogilise alusmehhanismi uuringud funktsionaalse magnetvõnke-tomograafiga fMRI annavad mõista, et alkoholisõltlase impulsiivsed valikud võivad johtuda laialt ja hajusalt jaotatud, aga omavahel ühendatud kognitiivse ja emotsionaalse kontrolliga tegelevate ajupiirkondade funktsionaalsetest anomaaliatest, vahendas meditsiiniuudiste portaal mu.ee Fortet.

«Alkoholisõltuvusega inimesed said rohkem punkte ankeetides, millega mõõdeti impulsiivsust — hinnates väidete nagu «Ma tegutsen mõtlematult» kehtivust — nad ei suuda rahuldust hästi edasi lükata ega reaktsioone edukalt pärssida,» selgitas uurimisvõrgustiku The Mind Research Network teadlane ja uurimuse esimesena märgitud autor Eric D. Claus.

Arvestades, et alkoholikasutuse häirete puhul on impulsiivseid valikuid seostatud eesmises ajukoores paiknevate, käitumiskontrolliga seotud süsteemidega, selgitas Claus, oli antud töö konstrueeritud uurima impulsiivsuse ühe konkreetse aspekti — vahetu rahulduse edasilükkamise ja tulevikus saabuvate preemiate valimise suutlikkuse — neuroloogilisi korrelaate.

«Uurisime vastavat valikute tegemise protsessi inimeste juures, kelle alkoholikasutuse probleemid varieerusid alkoholi kuritarvitamisest ränga, ravi vajava alkoholisõltuvuseni,» ütles Claus.

«Meie uurimus on seni mastaapseim neist, mille raames on uuritud alkoholisõltlaste impulsiivsete valikute neuroloogilisi korrelaate, mis on võimaldanud meid vaadelda alkoholikasutushäirete kogu spektrit, mitte ainult rühmadevahelisi äärmuslikke erinevuseid.»

Claus ja kolleegid uurisid 150 katsealust (103 meest ja 47 naist), kelle alkoholipruukimise harjumused erinesid omavahel arvestataval määral. Kõik katsealused pidid fMRI-tomograafi all läbi tegema viibega kõrvalejätmistesti, mille raames neile pakuti kaht valikuvõimalust: kas väike rahaline preemia (nt kümme dollarit) kohe või suurem rahaline tasu (nt 50 dollarit) mõne aja (nt kahe nädala) pärast. Impulsiivseks määratleti otsus vahetuma preemia kasuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles