Viis intsidenti II maailmasõjast, kui liitlased üksteise vastu pöörasid

NSVL sõdurid Teises maailmasõjas.

FOTO: AKG Images / Scanpix

Teine maailmasõda on üks laastavamaid sündmusi inimkonna ajaloos. Et sõjale lõpp teha, tuli poliitikutel, sõjameestel ja erinevatel riikidel koostööd teha. Aga ka liitlastel tuli ette omavahelisi konflikte ja reetmisi. 

Saksamaa pöördus Venemaa vastu

Hitler ja Stalin sõlmisid 1939. aastal küll mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti, kuid see ei tähendanud automaatselt igavest sõprust – vastuolud kahe ideoloogia vahel nimelt säilisid.

Sõbralik liit ei kestnud kaua, Saksamaa hakkas juba üsna varsti välja töötama sõjaplaani (Barbarossa plaan) NSVL vastu. 1941. aasta 22. juunil kuulutaski Saksamaa Nõukogude Liidule sõja. 

Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine. Foto: AKG Images/Scanpix

FOTO: AKG Images / Scanpix

Britid ja ameeriklased Põhja-Aafrikas

Kui USA väed maandusid 1942. aasta novembris Põhja-Aafrikas, et brittidele appi minna, ootasid nad sakslaste ja itaallastega võitlemist. Nende üllatuseks tekkis neil aga ka brittidega konflikt.

Probleem sai alguse pika talve jooksul, kus suure vihma ja muda pärast tuli võitlemisse paus teha. Briti ja USA sõdurite vahel tekkisid baarikaklused erinevate arusaamade pärast – brittide arvates, kes olid seal oma asumaade pärast juba 1940. aastast saati, olid ameeriklased kogenematud ja ninakad. USA sõdurid olid enda arvates aga brittide päästjad ja tundsid, et Suurbritannia sõjamehed on tänamatud. 

Heinz Guderian 1940. aastal. Foto:

FOTO: AKG Images / Scanpix

Guderiani ja Hitleri konfliktid

Heinz Guderian oli Teises maailmasõjas üks väljapaistvamaid Saksamaa väejuhte. Ta oli üks vähestest, kes julges Hitlerile vastu seista.

Guderian oli pidevalt Hitleriga sõjapidamise teemadel eriarvamusel. Pärast Poola vallutamist oli Guderian arvamusel, et sissetung Prantsusmaale oleks viga. Pärast ebaõnnestunud Moskva piiramist soovitas ta Hitleril rünnaku lõpetada. See päädis 1941. aastal Guderiani vabastamisega armeejuhataja kohalt.

Väejuht naasis pärast väikest pausi aga sõjavaldkonda tagasi – kõigepealt oli ta tankivägede inspektor ja seejärel armee staabiülem. Eriarvamuste pärast Hitleriga saadeti ta 1945. aasta märtsis aga nii-öelda ajutisele tervisepuhkusele.

Paari kuu pärast alistus Guderian ameeriklastele ja jäi nende juurde sõjavangi. 

Itaalia pöördub Saksamaa vastu

Kaks aastat pärast seda, kui Saksamaa oli reetnud Nõukogude Liidu, maksis nii-öelda karma neile kätte.

1943. aasta oktoobriks olid liitlaste sissetung Itaaliasse viinud valitsuse muutmiseni. Kuigi suur osa riigist oli veel teljeriikide käes ning Itaalias oli veel endiselt palju saksa sõdureid, otsustas uus juhtkond vahetada pooli. 13. oktoobril kuulutas Itaalia Saksamaale sõja.

Saksamaa oli selleks küll ilmselt valmistunud – nad okupeerisid Põhja-Itaalia ja vabastasid Mussolini Itaalia vanglast. Sellest hoolimata oli Hitler aga heast liitlasriigist nüüd ilma. 

Vasakult: Hitler, Keitel, Mussolini. Foto:

FOTO: Mary Evans Picture Library / Scanpix

Patton ja venelased 

Pärast sõja lõppu korraldasid venemaa ohvitserid Saksamaal õhtusöögi, et tähistada võitu. Sinna oli kutsutud ka ameeriklasest sõjaohvitser George S. Patton.

Õhtusöögil andis NSVL kindral Pattonile au ja kutsus teda joogile. NSVL ja kommunismi osas kahtlustav Patton keeldus kategooriliselt ühegi venelasega aga koos joomast. Venelased vastasid samaga.

Antud intsident jõudis ka rahvusvahelisse meediasse. Piltlikult öeldes alustas Patton külma sõjaga. 

Allikas: War History Online

Populaarne

Tagasi üles