Pariisi kliimalepet kummitavad vigased andmed ja poliitikute lahmivad lubadused

FOTO: Martin Meissner/AP/Scanpix

Esimese üleilmse kliimakokkuleppe sõlmimine oli küll tähtis samm kliima soojenemisega võitlemisel, kuid võetud kohustuste täitmisega on pea kõigil tööstusriikidel tõsiseid probleeme.

Tellijale Tellijale

2015. aastal sõlmitud kliimaleppe teeb eriliseks asjaolu, et tegemist on esimese pea kõiki maailma riike hõlmava leppega, kus osapooled võtsid endale kohustuse vähendada õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka, et hoida globaalset keskmist temperatuuritõusu kahe kraadi piires üle tööstuspöörde-eelse keskmise. Leppele lisas uudsust selle vorm, mis mitte ei kirjutanud riikidele ette konkreetseid meetmeid, vaid andis võimaluse ise vabatahtlikult esitada lubadused, millega kasvuhoonegaaside eritamist vähendada.

Kaks aastat pärast leppe sõlmimist paistavad selles aga juba arvestatavad mõrad, seejuures ei ole USA väljaastumine neist sugugi suurim. Nimelt kirjutas grupp USA, Jaapani ja Ühendkuningriigi teadlasi hiljuti juhtivas teadusajakirjas Nature, et pea kõik suuremad tööstusriigid on tõsistes raskustes võetud eesmärkide saavutamisega.

Populaarne

Tagasi üles