TÄNA AJALOOS ⟩ Eestlaste pearahavastases mässus hukkus ülestõusnu

teadus.postimees.ee
Copy
Eesti ja Läti haldusjaotus pearahaülestõusu ajal. Autor Otto Friedrich von Pistohlkors (1754–1831).
Eesti ja Läti haldusjaotus pearahaülestõusu ajal. Autor Otto Friedrich von Pistohlkors (1754–1831). Foto: Otto Friedrich von Pistohlkors / Wikipedia

1784 – pearaharahutused: üks talupoeg hukkus Karula kiriku juures puhkenud vastuhakus.

Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksma maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal.

Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise pearahamaksu tasuma. Enamikes rüütlimõisates jäi pearahamaksu maksmine siiski mõisnike kanda, see aga võimaldas neil talurahva teokoormisi suurendada.

Juunis puhkesid rahutused seitsmes Tartumaa mõisas, tuntuim juht oli Suure-Rõngu kohtukaasistuja Retsniku Peeter. Haaslaval ründasid relvastatud talupojad mõisa. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikum neist leidis aset juulis 1784 ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. Aiateivastega relvastatud talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning viis nendest maksus eluga.

Üks talupoeg sai surma Võrumaa teises servas Karula kiriku juures 1784. aasta 31. augustil puhkenud vastuhakus, kus talupojad nõudsid kaaslaste karistamise ärajätmist, ähvardades, et vastasel korral «kisuvad nad veel samal päeval kapten-ispravnikul soolikad kõhust ja teevad neist rasva». Karula vastuhakus osalesid ka naised, kes loopisid soldateid kirikumüürilt kividega.

31. augusti sündmused Eestis:

1784 – pearaharahutused: üks talupoeg hukkus Karula kiriku juures puhkenud vastuhakus.

1913 – tööd alustas Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts.

1919 – Vabadussõda: Tallinnasse saabus Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi.

1928 – Haapsalus asutati Läänemaa spordiselts Läänela.

1928 – Tartus asutati Eesti Maanaiste Keskselts.

1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed vallutasid Haapsalu.

1951 – Tartus avati Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA).

1994 – viimased Vene armee üksused lahkusid Eestist.

Ja maailmas:

12 – sündis kurikuulus Vana-Rooma keiser Caligula

1867 – suri prantsuse luuletaja Charles Baudelaire

1888 – Rappija Jack mõrvas oma esimese teadaoleva ohvri Mary Ann Nicholsi.

1897 – Thomas Edison patentis kinetoskoobi.

1920 – Poola saavutas Komarówi lahingus olulise võidu Nõukogude Venemaa üle.

1980 – Poola valitsuse esindajad ja Lech Wałęsa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Nii sündis ametiühingukoondis Solidaarsus.

1986 – suri Soome president Urho Kaleva Kekkonen

1996 – Esimene Tšetšeenia sõda lõppes Tšetšeeni iseseisvuslaste võiduga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles