Kaua inimesed Maale ära mahuvad?

Maailma rahvastik niipea vähenema ei hakka

FOTO: SCANPIX

Erinevalt Eesti rahvastikust on maailma rahvastiku küsimus mitte kas see püsib ja kui kaua, vaid kuidas me Maale ära mahume, tõdes Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar.

Rahvastiku muutuse kohta on tehtud väga erinevaid prognoose, millest osa leiab, et teatud tingimustel võiks rahvastiku kasv lähima 100 aasta jooksul pidurduda ja muutuda vähenemiseks. Mõned ennustavad, et kasvu pidurdumist ei tule. Kõige tõenäolisemateks pidas Ainsaar nende kahe keskele jäävaid.

«Inimkonna teatud arengu tingimustes kõrgel tasemel olnud suremus hakkab langema, sellega kaasneb mõne aja pärast sündimuse langemine – aga alles mõne aja pärast – seega toimub vahepealsel ajal demograafiline plahvatus, kus kõikides piirkondades rahvaarvud mitmekordistuvad,» rääkis Ainsaar statistikaseltsi konverentsil veel üht teooriat.

«Täna ja praegu on 70 protsenti rahvastikust ikka veel kiire rahvastiku kasvu ehk ülemineku faasis – kui ka peaks toimuma mingi stabiliseerimine või kahanemine, ei toimu see kindlasti lähitulevikus,» arvas teadur.

Kui praegu läheneb maailma rahvastiku arv 7 miljardi, siis halvimaks prognoosiks nimetas Ainsaar 2300. aastaks tehtut, mille järgi võiks siis maailmas elada 36 miljardit inimest – see tähendaks rahvastiku kasvu viis korda. See toimuks arengumaade arvelt. «See tähendab, et praegused piirkondade elanike suhtearvud muutuvad - Aafrika osatähtsus suureneb, oluliselt on kahanemas ka Aasia ja Euroopa,» sõnas Ainsaar, lisades, et enamasti nii kaugele demograafid siiski ei vaata.

Suhteliselt usaldusväärsemaks pidas Ainsaar prognoose, mis pakub, et 40-50 aasta pärast on Euroopa osakaal maailma rahvastikust kahanemas, seevastu teatud piirkonnad jälle kasvamas.

Kui palju inimesi Maa mahutab?

Vastust on otsitud ka küsimusele, milline on Maa ökoloogiline mahutavus inimese jaoks. Kui 2004. aastal tehtud uuringus püüti kõiki avaldatud uuringute tulemused kokku võtta, siis Ainsaart üllatas, et variatiivsus on väga suur.

«Kui praegu oleme 7 miljardi elaniku ootuses, siis palju on kirjutatud, et ära mahuks ainult 2-3 miljardit,» märkis teadur. Piisavalt oli ka neid uuringuid, mis pakkusid mahutavuseks 20-30 miljardit, aga ka 30-50 miljardit ja enamgi.

«Sõltub, milliseid mugavusi inimestele vajalikuks peetakse ja kuidas arvatakse leidvat uusi ressursse,» tõi Ainsaar välja uuringute lähtekohtade erinevusi. Enamasti arvestatakse maaressursside, energia ja muu sellisega.

«Võtmeküsimused lahenduste leidmisel on aga selles, et lisaks uutele tehnoloogiatele on tarvis ka teadmisi ja haridust nende tehnoloogiate kasutamiseks. Samuti organisatoorset võimekust – kuidas jagada ressursse, et kõik inimesed saaksid siin toime tulla,» märkis Ainsaar.

Ka paremad võimalused

Ainsaar tõi välja ka suureneva rahvaarvu võimalused: paraneb kumulatiivselt intellektuaalne ja sotsiaalne võimekus ehk on suurem võimalus geeniuste sünniks. Suureneb võimalus leida endasarnaseid, leida õnne. Samuti on parem kultuuride sünergia.

Kokkuvõtteks tõdes teadur, et maailma rahvaarv kasvab, mis tähendab, et kultuuride, väärtuste, hoiakute piirid muutuvad. Võtmeküsimuseks on inimkonna võimekus tulla toime solidaarsuse ja sallivuse väljakutsetega.
 

Tagasi üles