Miks oli neandertallastel võrreldes tänapäeva inimestega suurem aju?

Neandertallase rekonstruktsioon. Foto: Vida Press

Neandertallased erinesid tänapäeva inimestest mitmel moel– nende eluiga oli lühem, aju suurem ja pikka aega arvati, et ka kasvuprotsess kiirem. 

Et saada neandertallase arengu kohta rohkem teada, uurisid Hispaania antropoloogid noore poisi skeletijäänuseid, mis pärinevad Põhja-Hispaanias asuvast El Sidróni koopasüsteemist, kirjutab Live Science.

Nad tegid kindlaks, et neandertallasest poiss oli surmahetkel pea 8-aastane, kirjutab. Tema kolju ega aju ei olnud selleks hetkeks saavutanud aga veel täiskasvanule omaseid mõõte – võrreldes täiskasvanud neandertallase ajuga oli poisi oma selleks vanuseks väljaarenenud umbes 87,5 protsendi ulatuses.

Ka kõik tema selgroo keskel asuvad lülid ei olnud veel kokku kasvanud. Nüüdisinimestel toimub see enamasti vanusevahemikus 4-6.

Uuringu ühe autori ja Madridis asuva riikliku loodusteaduste muuseumi paleantropoloogia grupi esimehe Antonio Rosase sõnul oleks pidanud poisi aju oma mahult veel kasvama. Võrdluseks: tänapäeva inimese aju on selleks vanuseks väljaarenenud juba 95 protsendi ulatuses.

Uuringutegijad pakuvad välja, et neandertallase aju kasvuportsess oli võrreldes tänapäeva inimestega pikem – selle tulemusel oli see ka suurem.

Kui varem arvati pigem, et neandertallasi iseloomustas varane küpsus, siis käesoleva teadusuuringu tulemused näitavad, et nende areng oli meie omaga hoopis arvatust sarnasem. 

Teadusuuring ilmus ajakirjas Science.