/nginx/o/2017/09/27/7143483t1ha6fb.jpg)
Eile kuulutati Estonia kontserdisaalis välja Euroopa noorte teadlaste konkursi parimad. Mida põnevat noored teadlased uurisid?
Seitse põnevat teadustööd, mille on kirjutanud kuni 20-aastased noored
27. september 2017, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Karina Movsesjan (18) - Tšehhi; «RAD51 valgu mutatsioonide roll vähi arengus» (The role of RAD51 mutations in cancer development).
Ehkki RAD51 valk parandab homoloogilist rekombinatsiooni kasutades väga tõsiseid DNA kahjustusi, on siiani ebaselgeks jäänud RAD51 valgu mutatsioonide seos mitmete kasvajatüüpidega.
Tänu uurimistöö käigus tehtud biokeemilisele analüüsile RAD51 S121Y mutatsiooni kohta, mis leiti emaka kartsinosarkoomist, leidis kinnitust, et RAD51 mutatsioonid soodustavad kasvajate teket.
Movsesjana võitis Euroopa noorte teadlaste konkursil esimese preemia ehk 7000 eurot.
2. Adam Jan Alexander Ohneso (20) – Šveits; «Unustatud vangid – esimese maailmasõja tsiviilvangid Korsikal»
Noormees uuris kinnipeetud tsiviilisikute saatust ja Šveitsi rahumissioonide rolli Korsikal aastatel 1914-1918.
Fakt, et esimese maailmasõja ajal peeti Prantsusmaal kinni tuhandeid tsiviilisikuid, ei ole laialt teada. Uurimistöö tulemused juhivad tähelepanu unustatud vangidele ja meenutavad meile neutraalsete riikide ja Rahvusvahelise Punase Risti humanitaarabi rolli ning panevad meid mõtlema praeguste sõjatsoonide vangide olukorra üle.
Ohneso võitis Euroopa noorte teadlaste konkursil esimese preemia ehk 7000 eurot.
3. Danish Mahmood (14) – Kanada; «W.I.N.I.T.S. Traadita omavahel ühendatud mitte-invasiivne triaaži süsteem» (Wireless Interconnected Non-Invasive Triage System).
W.I.N.I.T.S. on igati taskukohane elutähtsate näitajate jälgimise süsteem, mis põhineb uuenduslikul kaasaskantaval biomeditsiinilisel seadmel W.I.N.I.T., mis kinnitatakse patsiendi sõrme külge ja see mõõdab reaalaajas vererõhku (mansetita), pulssi, vere hapnikusisaldust (SpO2) ja kehatemperatuuri.
Aparaat edastab reaalajas uuenevaid andmeid patsiendi elutähtsate näitajate kohta seadmel oleva väikse kuvari kaudu parameedikutele ja haiglatöötajatele, mistõttu pole vajadust patsiendi seisu korduvalt kontrollida.
Ka Mahmood võitis Euroopa noorte teadlaste konkursil esimese preemia ehk 7000 eurot.
4. Luís Miguel Afonso Pinto (17), Beatriz Sampaio Bastião (17), Olavo Filipe Estima Saraiva (16) – Portugal, «EasyPark» (EasyPark)
EasyPark’i projekt üritab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust – see on uuenduslik algatus, mis parandab erivajadusega inimeste elukvaliteeti ja muudab nad iseseisvamaks. Noorte projekti eesmärk on lisaks puuetega inimeste iseseisvamaks muutmisele õpetada inimesi austust üles näitama.
Nende plaan on paigaldada kõigisse parkimiseelisega kohtadesse automaatselt aktiveeruv pollar – tugev vertikaalne post –, et takistada ebaseaduslikku parkimist; pollari aktiveerib autonumbri tuvastussüsteem.
Seade hoiab parkimiseelisega kohad vabad nende jaoks, kes seda tõeliselt vajavad, ning õpetab füüsiliselt terveid inimesi õigesti käituma.
Uurimistöö võitis Tallinna linna eripreemia.
5. Brita Laht (17) «Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilekoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas»
Laht uuris, kas ja kuidas laguneb biolagunev kilekott, mida kõik ostavad, eeldades, et see on keskkonnale kasulikum. Tema katsed näitasid, et aktiivmuda bakterid lagundavad bioplastist kilekoti silmale nähtamatuteks tükikesteks ning biolagunevust mõjutab muuhulgas plasti kristallilisus – mida kristallilisem polümeer, seda halvemini see laguneb.
6. Florian Cäsar (19) ja Michael Plainer (19) - Austria; «Sigma – Kuidas arvutid õpivad?» (Sigma – Learning how computers learn).
Nii-öelda tehisintellekti võib tänu võimsate arvutite taskukohasemale hinnale leida tänapäeval varasemalt mõeldamatutes kohtades. HTL Welsi Florian Cäsar ja Michael Plainer on projektiga «Sigma – Kuidas arvutid õpivad?» seadnud eesmärgiks levitada tehisintellekti, et see oleks kõigile kättesaadav ja mõistetav.
Sigma on intuitiivne moodulsüsteem, mis on võimeline automatiseerima peaaegu kõiki rakendusi, mis tavaliselt vajavad inimtaipu; süsteem on vabalt kättesaadav, tasuta ja sobib igaks eesmärgiks. Sigma abil saavad nii eelneva kogemuseta tudengid kui ka professionaalid realiseerida uuenduslikke ideid, teha teineteisega vahetut koostööd ja õpetada arvutitele vaid näidete põhjal keerulisi suhteid.
Cäsar ja Plainer võitsid Euroopa noorte teadlaste konkursil kolmanda preemia ja 3500 eurot.
7. Yana Zhabura (17) – Ukraina; «Kolmjalgmanipulaatori tehnilise võimekuse parandamine» (Enhancement of technical capabilities of delta robot).
Roboteid kasutatakse erinevates eluvaldkondades; manipulaatorid võimaldavad eelkõige inimesi ohtlikest tootmisprotsessidest ja rutiinsest tööst kõrvale jätta. Tähtis on arendada uut tüüpi manipulaatoreid, mis suudaks tõhusamalt töötada.
Selle projekti käigus loodud manipulaatori prototüüp on kolmjalgmanipulaatori täiustus. Arendatud prototüüp erineb olemasolevatest konstruktsioonidest, sest instrumenti saab nii liigutada kui pöörata; sellel on võrdlemisi lai tööpind ja suur töökiirus, mille tagab liikuva osa üsna lihtne ehitus. Välja on töötatud prototüübi võimalusi demonstreeriv tarkvara ja selle kinemaatika matemaatiline mudel. Prototüübist lähtuvalt ehitatud robotit saab kasutada paljudeks otstarveteks
Zhabura võitis Euroopa noorte teadlaste konkursil teise preemia ehk 5000 eurot
Euroopa noorte teadlaste konkursist võttis sellel aastal osa 146 õpilast 38st riigist 89 uurimistöö ja -projektiga. President Kersti Kaljulaid ütles eile Estonia kontserdisaalis peapreemiaid üle andes, et usub teadusesse, mis on suunatud inimeste ja ühiskonna hüvanguks. «Ma usaldan oma lapsed ja lapselapsed teie teadmiste hoolde ja loodan, et teie kui tuleviku teadlased seisate inimkonna eest ja hoiate meie planeeti elukõlbuliku ning turvalisena».
Välja anti 9 rahalist preemiat (3×3500, 3×5000 ja 3×7500€) ja hulgaliselt teadusasutuste välja pandud eripreemiaid. Võitjate nimekirja leiab SIIT!
Eesti esindajateks olid selleaastase õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad: Brita Laht Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Anni Britta Pajoma Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist ja Jasper August Tootsi Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Loe Pajoma ja Tootsi teadustöödest lähemalt Tartu Postimehes ilmunud artiklist.
Eesti õpilased on konkursil osalenud alates 2002. aastast. Põhipreemiad on koju toonud Margus Niitsoo (Tallinna Reaalkool, 2005), Anna Maria Punab (Hugo Treffneri Gümnaasium, 2012) ja Katariina Kisand (Hugo Treffneri Gümnaasium, 2015). Eripreemiate võitjaid on olnud Eestist üheksa: Liina Saar (2002), Hillar Liiv (2007), Kristina Aare (2009), Martin Talvik, Kristiin Resik ja Mari Liis Pedak (2013), Tatjana Punger (2014), Katariina Kisand (2015) ning Kristjan Kongas (2016).
