Täna ajaloos 01.10: pandi alus kosmoseagentuur NASA-le

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

NASA

FOTO: Caro / Sorge / Scanpix

1958 – president Eisenhoweri määruse alusel alustas tegevust NASA.

NASA loomine toimus külma sõja ja kosmosevõidujooksu tingimustes. Umbes aasta varem oli Nõukogude Liit jõudnud ameeriklastest ette, saates orbiidile esimese tehiskaaslase Sputniku. Ameeriklased üritasid mõni kuu hiljem sama saavutada, kuid nende Vanguard TV3 satelliidi üleslennutamine ebaõnnestus.

11. jaanuaril 1958 teatas seni kosmosevaldkonda arendanud Riikliku Aeronautika Nõuandekomitee NACA peadirektor Hugh Dryden, et kosmoselendude jaoks peaks moodustama uue kosmoseagentuuri, mis oleks tsiviilasutus.

Veebruaris 1958 loodi Kaitseministeeriumi alluvusse kuuluv DARPA, mille üheks eesmärgiks on sõjalise kosmosetehnoloogia arendamine. 29. juulil 1958 allkirjastas president National Aeronautics and Space Acti, millega loodi NASA. Rahvuslik Aeronautika Nõuandekomitee liideti 1. oktoobril 1958 tegevust alustanud NASAga ning uus agentuur omandas ka NACA personali, uurimiskeskused ja eelarve.

Lisaks võeti üle ka mitmed sõjaväe kosmoseprogrammid ja uude kosmoseagentuuri asusid tööle mitmed varem sõjaväe heaks töötanud teadlased, sealhulgas teenekas raketiteadlane Werner von Braun. Detsembris 1958 omandas NASA ka Jet Propulsion Laboratory, mida tänapäeval juhib NASA nimel California Tehnoloogiainstituut.

1. oktoobri sündmused Eestis:

1228 – Saksa kuningas Heinrich VII läänistas Gottfriedile tema piiskopkonna – viis kihelkonda Saaremaal ja seitse Läänemaal, Hiiumaa ja teised lähedalasuvad saared.

1911 – sündis kirjanik Herman Sergo

1919 – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.

1923 – Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri.

1924 – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.

1927 – Tartus avalikustati kirjastuse «Loodus»esimese romaanivõistluse tulemused. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan «Vaeste-Patuste alev».

1929 – Eesti-Nõukogude Liidu piiril tapeti Eesti piirivalvur Richard Uibo.

1929 – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall.

1934 – asutati Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus.

1950 – kaotati maakonnad ja vallad, asutati rajoonid.

1980 – Tallinnas toimusid noorterahutused.

1981 – kõikides maarajoonides asutati agrotööstuskoondised.

1988 – Tallinnas algas Rahvarinde esimene kongress.

1991 – käibele tulid esimesed sõjajärgsed Eesti postmargid.

1993 – telekanali Kanal 2 esimene saatepäev. Saatepäev algas animafilmiga «Kapsapea».

2009 – Raplamaal läks FM sagedusel esmakordselt eetrisse Tre Raadio.

Ja maailmas:

331 eKr – Gaugamela lahing, Aleksander Suure võit Pärsia üle.

965 – Johannes XIII sai paavstiks.

1787 – Kinburni lahing, kus Aleksandr Suvorov võitis türklasi.

1795 – Prantsusmaa vallutas praeguse Belgia ala.

1800 – Hispaania loovutas Prantsusmaale Louisiana.

1814 – avati Viini kongress.

1827 – Vene sõjavägi vallutas tormijooksuga Jerevani, lõppes üle tuhande aasta kestnud islami ülemvõim Armeenias.

1830 – rajati suaavide korpus.

1869 – Austrias ilmusid maailma esimesed postkaardid.

1896 – Šveitsis asutati ravimifirma Hoffmann–La Roche

1887 – Suurbritannia vallutas Belutšistani.

1898 – Nikolai II pagendas juudid suurematest Venemaa linnadest.

1908 – müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.

1918 – Thomas Edward Lawrence'i juhtimisel vallutas araablaste sõjavägi Damaskuse.

1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud tühistas õunte sisseveo keelu Eestist.

1935 – sündis briti muusikalilaulja ja näitleja Julie Andrews

1936 – Francisco Franco sai Hispaania valitsusjuhiks.

1938 – Saksamaa liidendas Sudeedid.

1939 – Saksa väed tungisid Varssavisse.

1949 – Mao Zedong kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi.

1958 – NASA alustas tegevust.

1975 – hakati tähistama rahvusvahelist muusikapäeva.

1994 – iseseisvus Palau.

1999 – algas Teine Tšetšeenia sõda.

2000 – Sydneys lõpetati XXVII suveolümpiamängud.

Tagasi üles