Teadusuuring: videomängude mängimine võib anda olulise eelise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/03/7168267t1h7dbb.jpg)
Laialt levinud arvamus on, et arvuti- või videomängude mängimine on väga halb – see võib muuta agressiivseks, tekitada keskendumisraskusi jne. Hiljutine uuring väidab aga, et regulaarse videomängude mängimisega võib kaasneda ka midagi positiivset.
Saksamaa neuropsühholoogid panid proovile need, kes mängivad regulaarselt videomänge ja need, kes ei mängi. Selgus, et agarad mängurid läbisid ülesande, mis pani proovile õppimisvõime, edukamalt.
Ajakirjas Behavioural Brain Research avaldatud teadusuuringus osales 17 vabatahtlikku, kes mängivad nädalas rohkem kui 15 tundi videomänge ja 17 vabatahtlikku, kes regulaarselt videomänge ei mängi.
Kõigil tuli lahendada ülesanne, mis paneb õppimisvõime proovile. Samal ajal jälgiti kõigi ajustruktuure magnetresonantstomograafi abil.
Tulemused näitasid, et regulaarsed mängurid olid edukamad kui need, kes videomänge nii tihti ei mängi. Uuringuautori Sabrina Schenki sõnul olid nad suurema analüüsivõimega ja suutsid selle pinnalt kiiremini õppida.
Uuringuautorite hinnangul treenib videomängude mängimine aju üht tähtsamat osa hipokampust – see on seotud õppimisvõime ja informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.