TÜ loodusmuuseum võtab fookusesse liikide massilise väljasuremise

Hinnangute kohasel võib aastaks 2050 välja surra isegi kuni kolmandik praegu elavatest liikidest. Kõikide loomade hulk Maal on viimase neljakümne aasta jooksul vähenenud ligi 50 protsenti.

Liikide massilist väljasuremist on maailma ajaloos aset leidnud varemgi, siis on need toimunud aga ennekõike kliimamuutuste või suure vulkaanilise aktiivsuse tõttu.

«Praegust väljasuremislainet eristab varasematest see, et siin peetakse peasüüdlaseks inimest,» kommenteeris näituse püstitust looduskaitsja ja näituse kuraator Rein Kuresoo. «Liikide väljasuremise põhjused on üha enam inimtegevusest tingitud või selle poolt võimendatud: keskkonnareostus, võõrliikide levik, kliimamuutused.»

Näitus «Kaduvate liikide kannul» koosneb mitmest osast. Muuseumi püsiekspositsioonis ringi jalutades saab nutiseadmest uurida 40 maailma loomaliigi haruldaseks muutumise lugusid ning seda, mida on tehtud nende säilitamiseks. Ajutiste näituste ruumis on üles seatud näitus «Eesti metsa kaduvad liigid», kus saab tutvuda Eesti metsa arenguetappidega noorest metsast põlismetsani ning teada saada, mil moel mõjutab metsa majandamine meie metsade looduslikku mitmekesisust. Külastaja kohtub näitusel ka selliste Eesti metsa hääbuvate liikidega nagu näiteks lendorav, must-toonekurg ja euroopa naarits. Mängida saab hariduslikku arvutimängu Eesti metsa elujõust ning loodud on liigilise mitmekesisuse kahanemise põhjuseid tutvustav õppeprogramm koolidele.

Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2018. Selle on koostanud Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, kuraatorid on Riste Keskpaik ja Rein Kuresso ning idee autor Andro Truuverk. Näituse «Eesti metsa kaduvad liigid» kujundas Margot Sakson, digitaalse näituse teostajad Allan Zirk ja Nunoosius OÜ. Arvutimängu lõi näituse jaoks 5D Vision OÜ.

Näituse valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.