Teadlased avastasid merepõhjast kaheksajalgade rajatud linna

Kaheksajalg Octopus tetricus.

FOTO: Sylke Rohrlach / Wikipedia / CC BY-SA 4.0

Seni üksiku eluviisiga loomaks peetud kaheksajalad rajavad soodsate tingimuste puhul terveid linnasid, kus osutuvad seniarvatust palju sotsiaalsemaks, selgus Alaska Vaikse Ookeani Ülikooli teadlaste uuringust.

Kaheksajalgu ladinakeelse nimega Octupus tetricus tuntakse inglisekeelses kirjanduses kui süngeid kaheksajalgu, kuna need peamiselt Ida-Austraalia ja Põhja-Uus-Meremaa rannikuvetes elavad loomad on tuntud just oma üksildase eluviisi tõttu. Varasemate andmete kohaselt kohtuvad nad liigikaaslastega vaid korra aastas paljunemise eesmärgil.

Hiljutiste välitööde käigus avastas aga grupp Alaska Vaikse Ookeani Ülikooli teadlasi Jervise lahe põhjast maalapi, kus elab koos koguni 15 O. tetricus't, kes olid omavahel tihedas läbikäimises, kogunedes mõnikord gruppidesse, suheldes omavahel ja mõistagi ka kakeldes ja üksteist oma urgudest välja visates.

Viitena müüdile iidsest uppunud linnast Atlantisest ristisid teadlased kaheksajalgade linna Octlantiseks. Kaheksajalgade tiheasustust kirjeldasid nad omakorda teadusajakirjas Marine and Freshwater Behaviour nad Physiology. Asja teeb huvitavamaks asjaolu, et «linn» ei koosne vaid looduslikest õnarustest, vaid kaheksajalad ise kuhjavad pesi kokku, kasutades ehitusmaterjalina ärasöödud loomade koorikuid ja muud kombitsassesaadavat.

Uuringuid juhtinud professor David Scheele tunnistas Quartzile, et avastus tuli teadlastele täieliku üllatusena, kuna sellist sotsiaalset käitumist võiks pigem seostada selgroogsetega.

«Avastus näitab, et õigete tingimuste puhul võib looduslik valik tuua väga erinevates organismides välja küllaltki sarnaseid tulemusi,» ütles professor Scheele.

Õigupoolest ei ole Octapolis esimene ega ainus kaheksajalgade linnak. Nimelt avastati 2009. aastal Jervise lahest mitte kuigi kaugelt samalaadne kogunemispaik, kuid kuna selle keskmeks oli seni tuvastamata inimtekkeline objekt, ei peetud seda käitumist loomade puhul loomulikuks. Seekordse avastuse puhul aga selliseid segavaid faktoreid ei ole ja näib üsna selge, et asulatesse kogunemine on nende loomade loomupärase käitumise üks osa.

Uuringus osalenud Illinoisi Chicago Ülikooli doktorant Stephanie Chancellori sõnul esineb kooselu kaheksajalgade puhul tõenäoselt olukorras, kus looduslikke varjepaiku, mis kaitseksid piirkonna haide eest, on vähe, kuid toitu samas külluses. Tõenäoselt on sellised asumid olemas olnud juba pikka aega, viimasel ajal on kolooniad avastatud aga ennekõike uute tehnoloogiate ja nendega kaasnevate võimaluste tõttu.

Octlantist kirjeldav artikkel ilmus teadusajakirjas Marine and Freshwater Behaviour nad Physiology

Octlantis

Rahvaarv: 15 kaheksajalga

Pindala: 18*4 meetrit

Sügavus: 10 kuni 15 meetrit

Populaarne

Tagasi üles