Ophelia-sugused tormid võivad kliimamuutuste tõttu sageneda

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Hannah McKay / Reuters / Scanpix

Seni peamiselt Atlandi ookeani läänekaldaga seostatud troopilised tormid võivad ka Euroopas aina suuremat kahju põhjustama hakata, kirjutab New Scientist.

Täna Eestiski taeva tumedaks tõmmanud ja punakaks tooninud torm Ophelia on põhjustanud Briti saarte lääneosas, peaasjalikult Iirimaal praeguseks tõsiseid kahjusid ning kuigi aegamööda on selle ramm raugenud ja klassifikatsioongi langenud orkaanist troopikaväliseks tormiks, on see siiski toonud kaasa laastavaid tagajärgi ning nõudnud teadaolevalt kolm inimelu.

Viimane võrreldav äärmuslik torm leidis aset aastal 2006, kui Euroopat tabas orkaan Gordon, kuid seegi jõudis enne rannikule jõudmist raugeda orkaanist tormiks.

«Ajaloolistest allikatest on teada vaid üks orkaani tugevusega Iirimaani jõudnud torm – Debbie aastal 1961,» ütles New Scientistile Ühendkuningriigi ilmateenistuse sünoptik Julian Heming. Tollest ajast on andmeid aga üsnagi hõredalt. «On täiesti võimalik, et Debbie, nii nagu Opheliagi, muutus mõni tund enne Iirimaale jõudmist troopikaväliseks tormiks.»

Samas näib, et sellised tormid võivad tulevikus saada aina sagedasemaks, põhjuseks inimtegevuse tagajärjel muutuv kliima.

Nimelt on teada, et orkaanid tekivad, kui Atlandi ookeani veed ekvaatori lähistel endasse suures koguses energiat koguvad ning seejärel hoovustega loodesse liikuma hakkavad. Vahel harva mõjub tekkivatele tsüklonitele troposfääri ülaosas puhuv jugavool ja suunab selle hoopis kirdesse, kus Põhja-Atlandi külmad veed selle enamasti kinni peavad. Sellisel juhul jõuab Euroopasse vaid küllaltki kerge troopiline torm.

Võimeneb ja sageneb

Soojeneva kliima puhul võivad need tormisüsteemid käituda aga hoopis teistsuguste stsenaariumite järgi, selgus aga Hollandi Kuningliku Meteoroloogiainstituudi teaduri Reinhert Haarsma 2013. aasta uuringust. Et teha kindlaks, kuidas võib muutuda ookeani käitumine, kui süsteem saab globaalse soojenemise arvelt lisaenergiat, simuleeris Haarsma viimase kümne aasta orkaanide liikumistrajektoore ja vaatas, kuidas mudelid lisaenergia tingimustes toimisid.

Tuli välja, et Euroopasse jõuaks rohkem võimsaid torme, kuna soojem Põhja-Atland kaotaks osa oma orkaanesummutavast mõjust. Praeguseks on seda tulemust kinnitanud ka teised teadusgrupid.

Oma järgmises, 2015. aasta uuringus näitas Haarsma, et tormide sagenemisele lisandub ka tormide võimendumise risk. Nimelt võib tugeva tormi põhjapoolsete õhumassidega kokkupuutel tekkida ka tormi võimendav nn «hübriidtormi» efekt. See tekib, kui tugev torm ilma külma vee takistava mõjuta kaugemale põhja jõuab ja seal jagedamate õhumassidega kokku puutub.

See temperatuurigradient hakkab aga omakorda orkaani energiaga toitma. Selline muutus on tõenäoselt toimunud ka orkaan Ophelia puhul.

Samas hoiatab Haarsma, et olemasolevatesse andmetesse tuleb suhtuda ettevaatusega, kuna Euroopasse on seni jõudnud väga vähe orkaane, mistõttu on ka uuringu valim väiksem ja modelleerimise usaldusväärsus madalam. Näiteks ei ilmnenud tema ja kolleegide märtsikuises uuringus, et vahemikus 1979-2013 oleks Euroopat tabavate troopiliste tormide sagedus suurenenud, kuigi aasta varem oli üks teine grupp just sellise tulemuse saanud.

«Praegu peame me suuresti tuginema mudelitele ja võib-olla saame tulevikus teada, kas need peavad paika või ei,» ütles Haarsma New Scientistile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles