Surm ametipostil: USA presidendid, kes heitsid ametiajal hinge

John F. Kennedy

FOTO: Abbie Rowe

Rohkem kui kahesaja aasta jooksul on Ameerika Ühendriikides ametis olnud nelikümmend viis presidenti. Kaheksa neist on surnud ametisoleku ajal.

William Henry Harrison (1773-1841)

Harrison jõudis 1841. aastal olla ametis vaid ühe kuu – 4. märtsist kuni 4. aprillini. Surma põhjuseks oli äge kopsupõletik ja pleuriit, mida ei suudetud välja ravida. Ta on tänase päevani kõige lühemat aega ametis olnud Ameerika Ühendriikide president: 31 päeva.

Harrison oli USA üheksas president. 

William Henry Harrison

FOTO: akg/North Wind Picture Archives/Scanpix

Zachary Taylor (1784-1850)

4. juulil 1850. aastal Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva õhtul haigestus USA kaheteistkümnes president Zachary Taylor seedetrakti haigusesse, juba viis päeva hiljem ta suri. Selle üle, mis oli presidendi täpne surmapõhjus, vaieldakse tänase päevani.

Enim on pakutud, et Taylor haigestus koolerasse või kõhutüüfusesse. Vandenõuteoreetikud on välja käinud ka selle, et president mürgitati.

Zachary Taylor jõudis ametis olla pisut üle aasta. 

Zachary Taylor

FOTO: akg/North Wind Picture Archives/Scanpix

Abraham Lincoln (1809-1865)

Lincoln oli esimene USA president, kes suri atentaadi läbi.

14. aprillil 1865. aastal külastas Ameerika Ühendriikide kuueteistkümnes president Washingtoni Fordi teatrit, kolmanda vaatluse ajal tulistas näitleja John Wilkes Booth presidenti pähe. Lincoln suri järgmisel hommikul ilma teadvusele tulemata.

Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide president 4.märts 1861 – 4. märts 1865. 

Abraham Lincoln

FOTO: akg-images/Scanpix

James A. Garfield (1831-1881)

Ka president Garfield suri atentaadi läbi: 2. juulil 1881. aastal tulistas  Ameerika kirjanik ja jurist Charles Julius Guiteau presidenti üsna veidral põhjusel. Guiteau pakkus end presidendile mitmel korral tööle, kuid sai eitava vastuse.

Garfield suri kaks kuud pärast atentaati vigastuste infektsiooni tõttu. Ta jõudis ametis olla vaid neli kuud : 4. märts 1881- 19. september  1881. Ta oli USA kahekümnes president.

James A. Garfield

FOTO: AKG Images / Scanpix

William McKinley (1843-1901)

8. septembril 1901. aastal tulistas anarhist Leon Czolgosz Buffalos näitusel viibinud USA presidenti. President McKinley suri umbes nädal pärast atentaati haavadesse.

McKinley oli USA president aastatel 1897-1901. Ta oli Ameerika Ühendriikide kahekümne viies president. 

William McKinley

FOTO: Wikimedia Commons

 Warren G. Harding (1865-1923)

USA kahekümne üheksas president suri ootamatu südameataki tagajärjel San Francisco visiidi ajal. Paljud vandenõuteoreetikud on käinud välja, et proua Harding mürgitas oma mehe pärast abielurikkumisest teada saamist.

Harding oli USA president 4. märts 1921 kuni 2. august 1923.  

Warren G. Harding

FOTO: Harris & Ewing

Franklin D. Roosevelt (1882-1945)

Roosevelt oli USA president 12 aastat. Ta suri 12. aprillil 1945. aastal ajuverejooksu. Pingutustest hoolimata ei jõudnudki ta näha Teise maailmasõja lõppu. 

Roosevelt põdes lastehalvatust, kuid avalikkus ei näinud teda kunagi ratastoolis ega olnud tema puudest teadlik.

Roosevelt oli USA president 4. märts 1933 kuni 12. aprill 1945.

Franklin D. Roosevelt

FOTO: akg-images/Scanpix

 John F. Kennedy (1917-1963)

Sarnaselt Lincolnile, Garfieldile ja McKinley’le suri Kennedey atentaadi tagajärjel. Atentaat toimus 22. novembril 1963. aastal.

Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harey Oswaldi nimeline mees. Viimane tapeti hetkel, kus teda viidi politseijaoskonnast vanglasse.

1979. aastal otsustas USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon, et Kennedy mõrva puhul oli tegu vandenõu, mitte ainumõrvaga. 

Kennedy oli kõige noorem mees, kes on kunagi USA presidendiks valitud. 

John F. Kennedy

FOTO: Mary Evans / The National Archiv

Populaarne

Tagasi üles