Täna ajaloos 25.10: avati Tartu Ülikool

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tartu Ülikooli peahoone.

FOTO: Sille Annuk / Postimees / Scanpix

Kuula artiklit

1632 – piduliku aktusega avati Tartu ülikool (Academia Gustaviana).

Ülikooli eelkäijateks peetakse muu hulgas Tartus tegutsenud katoliiklikku jesuiitide gümnaasiumit ja luterlikku gümnaasiumit. Mõned viimase õppejõududest jätkasid õpetamist ka ülikoolis.

30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Esimene Tartu ülikooli üliõpilane ja alates 21. aprillist 1632 deposiitor oli Bengt Ekehielm. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 25. oktoobril (vana kalendri järgi 15. oktoobril) 1632.

Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kuid traditsioonipäraselt kujunes ülikoolis juhtivaks fakulteediks usuteaduskond.

25. oktoobri sündmused Eestis:

1632 – piduliku aktusega avati Tartu ülikool (Academia Gustaviana).

1931 – sündis kindral Aleksander Einseln

1933 – Soome kaitsevägede juhataja Hugo Österman saabus Tallinna.

1933 – mandrilt väljasaadetud Ned de Baggo saabus Kihnu saarele.

1937 – Enn Murdmaa valiti Õpetajate Koja esimeheks.

1942 – sündis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa

1973 – ENSV Teaduste Akadeemia presidendiks sai Karl Rebane.

1976 – toimus Osmussaare maavärin.

Ja maailmas:

1415 – Azincourt´i lahing, Inglismaa võit Prantsusmaa üle, ühtlasi algas selle lahinguga rüütlirelvastuse ja -kultuuri allakäik.

1555 – Saksa-Rooma keiser Karl V teatas Brüsselis võimust loobumisest. See sai teoks järgmisel aastal.

1586 – Mary Stuart mõisteti surma.

1616 – hollandi meresõitja Dirk Hartog randus Austraalia läänerannikul.

1791 – sündis arstiteadlane, bioloog ja Tartu Ülikooli esimene rektor Friedrich Parrot.

1806 – sündis saksa filosoof, egoistliku anarhismi teooria suurkuju Max Stirner.

1854 – Krimmi sõda: Balaklava lahing.

1874 – Suurbritannia liidendas Fidži.

1881 – sündis kunstnik Pablo Picasso

1900 – Suurbritannia liidendas Transvaali.

1922 – fašistid marssisid Rooma ja Itaalia kuningas nimetas Benito Mussolini peaministriks.

1936 – Moodustati Berliini-Rooma telg.

1956 – Saksamaa Liitvabariigi kohus kuulutas Adolf Hitleri surnuks.

1971 – ÜRO võttis uueks liikmeks Hiina Rahvavabariigi ja arvas oma koosseisust välja Taiwani.

1992 – Läti võttis vastu esimese nõukogudeajajärgse põhiseaduse.

Tagasi üles