Teadlased leidsid delfiinide ajudest Alzheimeri tõve tunnuseid

FOTO: Fred Tanneau / AFP / Scanpix

Uuringu tulemused viitavad, et dementsust põhjustav haigus võib olla seotud paljunemisvanuse ülempiirist kauem elamisega,viitab rahvusvahelise teadlasterühma värske uuring.

See on esimene uuring, milles on selgelt näidatud Alzheimeri tõvega seostatud ajustruktuuri muutusi metsikutes loomades.

«Teistes loomades peale inimese esineb Alzheimeri tõve väga harva ning meie uuringus ilmnesid esmakordselt tõendid haigusega seotud valgunaastudest metsikute loomade ajudes,» kommenteeris uuringut juhtinud Oxfordi Ülikooli psühhiaatriaosakonna professor Simon Lovestone avastust.

Idee uurida delfiinide ajusid sündis teadlaste jaoks tõdemusest, et need mereimetajad on ühed vähestest liikidest peale inimeste, kelle eluiga ei lõppe üsna pea pärast järglaste andmise lõppu. Teadlased tahtsidki teada, kas pikem eluiga võib olla seotud Alzheimeri tõvega.

Teadustöö viidi läbi Hispaanias randa uhutud delfiinide korjuste peal, kokku analüüsiti läbi kaheksa isendit, kes kuulusid mitmesse erinevasse liiki. Lahkamiste käigus otsisid teadlased Alzheimeri tõve põhjustajaks peetavaid nn amüloidsadestusega naastusid ja tau-nimelisi valke. Tulemused näitasid, et varasem oletus delfiinide võimalikust Alzheimeri tõvesse haigestumisest võib tõele vastata.

Nimelt leidsid Lovestone ja kolleegid lahatavatest ajudest just Alzheimerile iseloomulikke amüloidnaaste kui ka neurofibrillaarseid tänke. Mõlemate sümptomite põhjustajaks peetakse tau-valgu ülemäärast fosforüleerumist. Terves organismis reguleerivad need valgud ajurakkude mikrotuubulite tööd, kuid liigse fosforüleerumise korral muutuvad need lahustumatuks ega suuda enam oma funktsioone täita. Tekkivaid amüloidnaaste seostataksegi Alzheimeri tõvega.

«Näitasime oma uuringuga, kui oluline on uurida

See töö on aga vaid esimene etapp, kirjutab Zerkalo Nedeli. Näiteks ei ole veel teada, kas need vaegused põhjustasid delfiinides ka mälukaotust või orienteerumisvõimetust. Edasised uuringud peavad näitama sedagi, kas kirjeldatud muutused ajutalituses tõid kaasa ka vaimsete võimete häiringuid. Nendele küsimustele vastuse saamiseks peaks uurima juba kontrollitud ehk tehistingimustes loomasid.

Uuring ilmus teadusajakirjas Alzheimer’s & Dementia.

Populaarne

Tagasi üles