Paapua Uus-Guineast leiti 1929. aastal salapärane kolju – teadlased usuvad, et see kuulub kõige esimesele teadaolevale tsunami ohvrile.
Paapua Uus-Guineast leitud kolju peidab endas tõelisi saladusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased teatasid üleeile, et nad uurisid setteid, kust 6000 aasta vanune kolju pea sada aastat tagasi leiti, kirjutab The Guardian. Uurimistööde käigus leiti sealt tsunamile iseloomulikke tunnuseid – ookeanist pärit mikroskoopilisi organisme, mis sarnanesid neile, mis leiti mullast pärast 1998. aasta tsunamit.
Pealuu leiti 1929. aastal Aitape linna lähedalt, umbes 7 kilomeetrit Paapua Uus-Guinea põhjarannikust sisemaa poole. Kolju on üks vanimatest saarelt leitud inimsäilmetest.
Alguses arvati, et kolju omanik suri umbes 140 000 aastat tagasi ja ta kuulus liiki Homo erectus (püstine inimene). Hilisemad uuringud aga näitasid, et koljuomanik suri hoopis ligikaudu 6000 aastat tagasi.
Tsunami eksperdi James Goffi sõnul on koljuomanik ilmselt vanim teadaolev tsunami ohver maailmas.
Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Need on erakordselt ohtlikud, kuna tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas.
1998. aasta tsunami tappis Paapua Uus-Guineas rohkem kui 2000 inimest ja pühkis maa pealt mitmed külad. Teadlased usuvad, et 6000 aasta tagune tsunami oli sellega üsna sarnane.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS ONE.