Eesti teadlane, kes ei ole Eestis päevagi elanud

Peeter Pärt Ispras asuvas teaduskeskuses Eesti tänaval.

FOTO: Erakogu

Itaalias Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuses (JRC) nõuniku ametit pidav Peeter Pärt ei ole Eestis mitte kunagi elanud. Rootsi kodakondsusega teadlane peab end aga sellest hoolimata eesti teadlaseks, vähemalt poolenisti. 

Pärt on sündinud Rootsis Uppsalas 1953. aastal. Tema eestlastest vanemad põgenesid 1944. aastal nagu paljud teisedki sõja eest Rootsi. Hiiumaalt pärit ema oli laevakapteni tütar, isa lastekodulaps, kes oli põgenemishetkel õppinud ühe aasta Tartu ülikooli arstiteaduskonnas.

Pärdi vanemad kohtusid Rootsis, isa õppis Uppsala ülikoolis arstiks ja ema inseneriks. Arstist isa tõttu tuli perekonnal tihti kolida, suure osa oma lapsepõlvest veetis Peeter aga Rootsis Gävle nimelises väikelinnas.

Peeter oli pere neljast lapsest vanim – vanemad rääkisid temaga alguses eesti keeles, pere suurendes läks omavaheline suhtlus märkamatult aga rootsi keele peale üle. «Stockholmis oli suur eesti kogukond ja isegi kool. Gävles eestlasi polnud ning ema-isa ei jõudnud meile kõigile järjepidevalt eesti keelt õpetada,» meentas Pärt.

Peeter räägib eesti keelt üsna ladusalt: «Teadusest ma eesti keeles rääkida ei oska, igapäevastest asjadest aga küll. Minu eesti keel on lihtsalt vanamoodne, selline nagu mitukümmend aastat tagasi räägiti.»

Sarnaselt isale Peetrist aga arsti ei saanud, ta õppis hoopis Uppsala ülikoolis bioloogiat ja keemiat, doktorikraad on tal loomafüsioloogias. «Isa muidugi soovis, et ma tema jälgedes käiksin. Mingi aeg tegin isegi suviti haiglas tööd, kuid ma olin loomadest, lindudest ja liblikatest hulga rohkem huvitatud kui inimestest,» selgitas Pärt oma karjäärivalikut.

Itaaliasse tööle

Seitsmekümnendate lõpus, doktorantuuri tegemise ajal, töötas Pärt periooditi Soomes Helsingi ülikoolis, aastal 1978 oli ta stipendiaadina Prantsusmaal, üheksakümnendatel külalisteadurina Kanadas ja USAs, 1986-1997 Uppsala ülikoolis aga ökotoksikoloogia lektor.

Pärast seda kui Rootsi koos Soome ja Austriaga 1995. aastal Euroopa Liiduga liitus, oli vaja, et ka teadlased uutest liikmesriikidest Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskusesse (JRC) teadustööd tegema läheksid. Pärt läks 1997. aastal tööle Itaaliasse Isprasse asuvasse teaduskeskusesse.

«Paar kohta oli rootslastele ette nähtud ja ma mõtlesin, et miks mitte. Ma olin tol hetkel 43-aastane ja valmis uuteks väljakutseteks,» selgitas Pärt oma otsust.

Teadusuuringute ühiskeskus rajati juba kuuskümmend aastat tagasi, kui Roomas sõlmiti esimesed lepingud Euroopa söe- ja teraseühingu rajamiseks. Algselt oli see pühendatud tuumauuringutele.

Tänasel päeval on JRC’l seitse instituuti, mis asuvad viies erinevas Euroopa Liidu riigis (Itaalias, Hispaanias, Belgias, Saksamaal ja Hollandis). Teadlased tegelevad peamiselt teemadega, mis on poliitika kujundamisel aktuaalsed. Igal aastal avaldatakse ka sadu teadusartikleid.

Itaalias Ispra teaduskeskuses on kolm instituuti: keskkonnauuringute instituut, kodanike kaitse- ja turvalisuse uuringute instituut ning tervise- ja tarbijakaitse uuringute instituut. «JRC teadlaste teemadering on väga lai – alustades keskkonnakaitsest, lõpetades elektriautode välja töötamise ja küberkaitsega,» rääkis Pärt.

1997. aastal alustas eesti juurtega teadlane Ispra teaduskeskuses tööd keskkonnamõju üksuse juhina. Alates 2001. aastast tänaseni on ta aga keskkonna- ja tervisenõunik. «Minu ülesandeks on anda tähtsatele inimestele nagu näiteks Maivele (Maive Rute – toim.) väga tähtsat nõu, aga ega see tähenda, et mind alati kuulatakse,» naeris Pärt.

Maive Rute on muide samuti eestlane ning Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja.

Huvitatud loomade käitmisest

Tuleva aasta juunis lõpetab Pärt Itaalias oma nõunikukarjääri ja läheb väljateenitud pensionile: «See ei tähenda aga seda, et ma teadusega lõpparve teeks, vastupidi, siis on mul palju rohkem aega meeldivate uurimisteemadega tegeleda.»

Pärdil on plaanis hakata vaatlema loomi ja linde. «Noorena olin ma kangesti huvitatud lindude käitumisest. Ma võisin tunde neid maal jälgida ja pildistada, mul on plaanis sellega pensionipõlves taaskord alustada,» rääkis mees.

Kuna Pärdi naine on hispaanlanna, on tal plaan kolida Hispaaniasse Madridi. «Naine peab kolm aastat veel töötama, seni on mul plaanis aega veeta meie suvemajas, mis asub Hispaania põhjarannikul, teha tutvust Madridis elava eesti kogukonnaga, proovida veinitegemist oma kadunud äia veinitalus ning külastada loodetavasti ka Eestit.»

Pärt käis viimati Eestis kolm aastat tagasi seoses JRC infopäevaga. Enne seda külastas ta Eestit koos naisega umbes kümme aastat tagasi. Tutvuti Tallinna, Hiiumaa, Haapsalu, Pärnuga jne. «Ma elaks hea meelega mõned kuud Eestis, et oma eesti keelt parandada. Ilmselt ma seda ka teen, sest üks eestlane võiks mingi aeg ikka Eestis ka elada,» lubas mees.

Peeter Pärt

Sündinud 1953. aastal Uppsalas Rootsis

1972-1983 Uppsala ülikool, doktorikraad loomafüsioloogias

1986-1997 Uppsala ülikooli ökotoksikoloogia lektor

1994-2005 ajakirja Aquatic Toxicology (Elsevier) peatoimetaja

1997-2001 Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) keskkonnamõju üksuse juht

2001 – Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC)  keskkonna- ja tervisenõunik

Peamised uurimisteemad: loomade- ja kalade füsioloogia, veetoksikoloogia, keskkonna mõju inimese tervisele jne.

Ajakirjaniku reisi Isprasse rahastas Euroopa Komisjon 

Populaarne

Tagasi üles