Viis üllatavat fakti Esimese maailmasõja kohta

FOTO: Foto: Robert Hunt Library/Mary Evan/Scanpix

Esimene maailmasõda on üks paremini dokumenteeritud konfliktidest ajaloos. Ometi on detaile, mida paljud ei tea. 

Lühikestele sõduritele olid eraldi pataljonid

Miinimum pikkus Briti sõjaväkke pääsemiseks oli esialgu 160 sentimeetrit. Leidus aga hulgaliselt neid, kes olid lühemad, kuid soovisid siiski panustada. Nende jaoks loodi eraldi nii-öelda kääbuste pataljonid.

Kõne all olevatesse pataljonidesse kuulujad ei võidelnud otseselt sõjatandril, kuid nad olid teisiti kasulikud. Lühike kasv võimaldas neil teha nimelt edukalt tunnelitöid.

«Kääbuste» pataljonid kaotati 1916. aastal.

Sõjas võitlesid ka Portugali sõjamehed

Paljud riigid liitusid Antandiga sõja kestel. Esialgu neutraalne Portugal sai Antandi liikmeks näiteks 1916. aastal.

Portugallasi vihastas see, et sakslased ründasid nende kaubalaevu. Samuti tundsid nad muret oma Aafrika kolooniate pärast.

Pärast sõtta astumist saatis Portugal oma sõdureid ka Läänerindele appi.

Naistest said jalgpallurid

Suurbritannia jalgpalliliiga peatas oma programmi hooajal 1914-1915. Piirkondlikud võistlused ja amatöörturniirid aga jätkusid. Kuna meestest oli puudust, võeti punti naised.

Laskemoona tehastes töötavad naised moodustasid jalgpallivõistkondi ja mängisid teiste tehaste vastu. Paljud jalgpallimatšid peeti lausa professionaalsete jalgpalliklubide väljakutel.

Pärast sõda tuli naistel kahjuks spordijalatsid kõrvale panna ja tavaelu juurde naasta.

Sõja ajal toimus Suurbritannias katastroofiline rongiõnnetus

1915. aasta 22. mai oli Suurbritannia jaoks kurb päev – sõjaväge vedav rong põrkas Quintinshillis kokku reisirongiga. Neile sõitis otsa veel teinegi reisirong.

Surma sai 226 inimest ja vigastada umbes sama palju. Kuna hukkunutest 214 olid sõdurid, oli see sõjas olevale Suurbritanniale tõeline löök.

Sõda kestis arvatust kaks nädalat kauem

Esimese maailmasõja lõpukuupäevaks peetakse 11. novembrit 1918. aastat, mil Atandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne’i vaherahule. Aafrikas kestis sõda veel aga edasi.

Saksa komandör Paul von Lettow-Vorbeck jätkas veel pärast 11. novembrit Aafrikas võimutsemist. Mees otsustas brittidele alistuda alles 25. novembril ehk kaks nädalat pärast ametlikku sõja lõppu.

Allikas: HistoryExtra

Populaarne

Tagasi üles