/nginx/o/2011/09/22/761972t1h6fdf.jpg)
Maa vanuseks on 4,54 miljardit aastat ja Eesti aluskorra vanuseks 1,8 miljardit aastat. Kuidas aga teadlased selliste numbriteni jõuavad?
Kuidas mõõdavad geoloogid Maa vanust? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastus peitub radioaktiivsuses, mis tähendab ebastabiilsete aatomituumade iseeneslikku lagunemist, kirjutab Lauri Joosu blogis Eesti geoloog. See lagunemine toimub aga kindla kiirusega ehk me teame, kui kaua kulub aega, et pool radioaktiivse elemendi aatomitest oleks lagunenud. Seda aega nimetatakse poolestusajaks.
Teatud mineraalid suudavad tekkimise hetkel oma kristallstruktuuri «lukustada» väikeses koguses radioaktiivseid elemente, seejuures aga ei sobitu nendesse kristallidesse radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkivad aatomid.
Selleks, et leida Maa vanust, tuleb leida tsirkooni mineraal, mis oleks tekkinud samal ajal kui Maa. Paraku on see sisuliselt võimatu, sest tulenevalt laamtektoonikast toimub maakeral pidevalt osade kivimite ülessulamine ja samas uute kivimite teke, mis ajapikku hävitab jälgi mineviku sündmustest.
Teadlased eeldavad, et Päikesesüsteemis liikuvad meteoriidid on tekkinud samal ajal planeetidega ja just meteoriitide vanuse järgi on määratud Maa vanus.
Kõige vanemaks Maalt leitud mineraaliks on 4,375 miljardi aasta vanune tsirkoonitera, mis on pärit Austraaliast Jack Hillsist. Selleks, et leida seda kõige vanemat mineraali, mõõtsid teadlased üle 100 000 tsirkoonitera, millest vaid kolm tera küündisid peaaegu 4,4 miljardi aastani. On aga vägagi tõenäoline, et vanim mineraal on veel endiselt leidmata.
Loe põhjalikumalt Eesti geoloogi blogist!