Miks keelustas suur indiaanihõim oma liikmete geneetilised uuringud?

Eva-Lotta Kivi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Carletta Tilousi, kes on havasupai indiaanihõimu liige, kuulas 2003. aastal doktoritöö esitlust. Kuna uurimistöös kasutati ka tema DNAd, tahtis ta huvi pärast teada, mis on diabeediuuringu tulemused. Selgus aga, et Tilousi ja paljude tema hõimukaaslaste vereproove kasutati nende teadmata veel teistelgi uurimiseesmärkidel.

Havasupai reservaat asub Arizona osariigis Suure Kanjoni alal. Üks uuring, mille tarbeks vereproove luba küsimata kasutati, näitas, et hõimuliikmed ei pärinegi üldse sealsest piirkonnast, kirjutab History. Lisaks sellele, et see seadis kahtluse alla kogu nende ajaloo, hakkasid hõimuliikmed kartma, et nad võivad kaotada seeläbi oma maad.

Vereproove kasutati veel ka sugulusaretuse- ja skisofreenia uurimiseks. Lugu lõppes sellega, et Arizona osariigi ülikoolil tuli hõimule maksta 700 000 USA dollarit kahjutasuks.

Üks teine Ameerika põlisrahva hõim, navahod, lausa keelustasid 2002. aastal DNA-uuringud oma liikmete peal, et vältida geneetilise materjali väärkasutamist. Havasupai juhtum on üks põhjustest, miks Ameerika üks kõige suurem indiaanihõim on keeldu pidevalt pikendanud.

Selle aasta augustis tuli navaho hõimu valitsus aga kokku, et arutada viisteist aastat kestnud keelu tühistamist, kirjutab Nature. Hõimu valitsusel on nimelt plaanis avada järgmisel aastal oma reservaadi aladel esimene onkoloogiakeskus

Valitsuse sõnul saab tänu geeniuuringutele pakkuda 174 000 hõimuliikmele paremaid tervishoiutingimusi. Selle kohta, kuidas uuringud läbi viiakse, kellel on tulemustele juurdepääs ja mis saab andmetest pärast nende kasutamist, kavatsetakse paika panna aga karmid reeglid.

Ameerika põlisrahvaste kehasid on kasutatud meditsiiniliste uuringute ja eksperimentide eesmärgil juba sellest ajast saati, mil eurooplased Ameerikasse jõudsid. Samamoodi olid põlisrahva kehadest huvitatud antropoloogid ja muuseumite kuraatorid.  Kihk indiaanlasi teiste rassidega võrrelda oli vahel nii suur, et kaevati lausa haudu lahti.

See on ka üks põhjustest, miks suhtuvad põlisrahva esindajad antud teemasse nii tundlikult ning havasupai hõimuliikmed pidasid vereproovide kasutamist erinevate uuringute tarbeks suureks rikkumiseks. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles