Laboris kasvatatud GMO-nahk päästis haruldase nahahaigusega poisi elu

Transgeenne marrasnahk

FOTO: Frank Jacobsen

Saksamaal läbi viidud geenmodifitseeritud naha siirdamine on suur edusamm geeniteraapias, kirjutab NPR.

Esimesed villid ilmusid poisi nahale siis, kui ta ole veel mähkmetes ning aegamööda arenes haigus üle keha. Haiguse põhjus – haruldane mutatsioon LAMB3 geenis, mis takistab keha tootmast naha väliskihtide kinni pidamiseks vajalikus koguses valke. Haiguse tagajärjel tekivadki nahale ülivalusad villid ning haigus lõppeb surmaga.

Haruldane nahahaigus viib marrasnaha maha koorumiseni.

FOTO: /Caters News Agency/Scanpix

Esmakordselt sattus poiss haiglasse aastal 2015. Tolleks hetkeks oli tema marrasnahast viga saanud või maha koorunud juba 60 protsenti. Ruhri Ülikooli haigla põletushaavade osakonna arstid eesotsas Tobias Rotheoeftiga proovisid valuliste haavandite ravimiseks kõike, kaasaarvatud ka lapse isa naha siirdamist, kuid miski ei andnud soovitud tulemusi. Pärast kaht kuud ravikatseid näis juhtum lootusetu.

Erialakirjandusest viimast õlekõrt otsides avastasid nad aga ootamatult uue raviviisi, mida arendas Itaalias Modena Ülikoolis teadlane Michele De Luca. Nimelt katsetasid itaallased haruldase haiguse raviks sootuks uut lähenemist, sisestades patsiendi naharakkudesse viirusvektori abiga tervisliku naha geene. Laboritingimustes suudetigi kasvatada terve kiht uut nahka.

See meetodi leidis esmakordselt kinnitust 2006. aastal, mil De Luca siirdas ühele teisele patsiendile vaid väikese nahalapi. Seekordse operatsiooni ajaks vajas aga väljavahetamist juba 80 protsenti poisi nahast. Selleks viidigi 2015. aasta sügisel läbi kaks keerukat operatsiooni – esimene jäsemetele, teine ülejäänud kehale.

Seejärel pidi poiss veetma kaheksa kuud intensiivravis, pärast mida lasti ta koju. Praeguseks on ta juba tavaline koolipoiss, kelle nahk ei vaja enam erihooldust ning paraneb vigastuste korral nagu tervel lapsel.

Teadlaste sõnul on aga veel vara sellist teraapiat lõpuni õnnestunuks kuulutada, kuna ei ole veel teada, kuidas selline sekkumine naha edasist tervist mõjutab. Oletatakse, et sellega võib kaasneda näiteks vähi tõenäosuse kasvamine hilisemas eas.

Oluline uue tehnoloogia tõestus

Geeni- ja tüvirakuteraapiad on mitmete haiguste ravil küllaltki paljutõotavad tehnoloogiad, kuid nende arengut on seni takistanud mitmed tehnilised ja seadusandlikud asjaolud. Ajakirjas Nature avaldatud uuring ongi seetõttu oluline positiivne näide uute tehnoloogiatega kaasnevatest võimalustest.

«See on esimene kord, kui keegi on väljaspool vereloome süsteemi näidanud, et transgeensed tüvirakud võivad tõesti terve uue koe kasvatada,» ütles Michele de Luca wired.com’ile. Lisaks marrasnaha all paiknevale pärisnahale kinnitumiseks vajalikele valkudele on uuel marrasnahal olemas ka tervele nahale iseloomulikud karvad ja ka higinäärmed.

Uuring ilmus teadusajakirjas Nature.

Populaarne

Tagasi üles