Inimesed ei ole ainukesed, kes tõttavad võõrale ilma küsimata appi. Kääbusšimpansid ehk bonobod teevad seda sama.
Kääbusšimpansid sarnanevad inimestega rohkem kui arvata oskasime
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jinzhi Tani sõnul, kes on USA Duke'i Ülikooli evolutsioonilise antropoloogia järeldoktorant, on bonobod väga abivalmid loomad, kirjutab Duke Today. Varasem uuring, mille üheks autoriks oli samuti Tan, näitas, et kääbusšimpansid jagavad meeleldi võõrastega oma toitu.
Tan otsustas hiljuti koos kahe kolleegiga panna bonobode abivalmiduse erinevate eksperimentidega proovile. Neis osalesid vabas looduses sündinud kääbusšimpansid, kes elavad nüüd ühes Kongos asuvas varjupaigas, mis kannab nime Lola ya Bonobo.
Üks eksperiment näitas, et bonobod aitavad võõral liigikaaslasel saada toitu kätte isegi siis, kui nad ise selle eest midagi vastu ei saa. Huvitav oli ka see, et võõtas kääbusšimpans ei pidanud selleks ise abi palumagi.
Tani sõnul on selline käitumine ehk impulss võõrast aidata kujunenud välja liikidel, kellel on võõrastega sidemete loomine väga oluline.
Üheks suurepäraseks näiteks on inimesed, kuid ka bonobodel on vajalik võõrastele muljet avaldada. Kui emased kääbusšimpansid täiskasvanuikka jõuavad, peavad nad vana grupi hülgama jätma ja liituma uuega.
Teadusartikkel ilmus ajakirjas Scientific Reports.