Kõlab võib-olla uskumatult, kuid vähem kui kakssada aastat tagasi tuli Inglismaal elavatel inimestel maksta päevavalguse eest eriti kõrget tasu. Alates 1696. aastast kuni 1851. aastani kehtis Inglismaal ja Walesis nimelt aknamaks.
Küsimus ajaloost: miks müüriti Inglismaal paar sajandit tagasi massiliselt aknaid kinni? (1)
21. november 2017, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kummalise maksu eesmärgiks oli tegelikult koguda täiendavat tasu keskmiselt jõukamatelt inimeselt, kirjutab History. Inglise parlament nimelt eeldas, et mida jõukam inimene, seda rohkem aknaid ta kodul on. Reaalsus oli aga tihti see, et aknarohketes üürimajades elasid hoopis vaesed.
Aknamaksu tulemuseks oli see, et majaomanikud tõstsid üüri või müürisid aknaid kinni. Üha rohkem hakati ehitama ka maju, millel oli väga vähe aknaid. Vähene valgus hakkas aga halvasti inimeste tervisele mõjuma. Ventileerimata ruumides hakkasid kiiremini levima ka epideemiad.
Aknamaks ei olnud tegelikult ainuke veider raha nöörimise viis Inglismaal – perioodil 1662-1689 tuli brittidel maksta näiteks iga kodus oleva ahju või kamina eest. 18. sajandi alguses kehtestas Inglismaa maksu aga tellistele.
Aknamaks oli vihatud väga paljude seas, nende hulka kuulus ka inglise kirjanik Charles Dickens. Kesistes oludes üles kasvanud kirjanik ei unustanud ka paremal järjel olles vaeseid. Lisaks sellele, et ta kirjutas neist sümpaatses võtmes ilukirjanduslikke lugusid, kasutas ta oma mõjuvõimu nende eluolu parandamiseks.
Dickens asutas ajakirja Household Words ning kasutas seda julgelt oma arvamuse avaldamiseks. Räägitakse, et tänu sellele, et Dickens oma ajakirjas aknamaksu osas tuliselt sõna võttis, kaotatigi see.
Sarnane maks kehtis ka Prantsusmaal ja Šotimaal 18. ning 19. sajandil.