/nginx/o/2017/11/21/7331769t1hbc1e.jpg)
Lõuna-Korea Souli Riikliku Ülikooli teadlased üllatasid 2005. aastal maailma esimese kloonitud koeraga. Nüüd, rohkem kui kümme aastat hiljem, nägid ilmavalgust kloonitud koera kloonid.
Uutmoodi järjepidevus: maailma esimene kloon-koer sai omakorda kloonitud järglased
21. november 2017, 18:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene kloonitud imetaja lammas Dolly (1996-2003) elas vaid kuue aastaseks – kuna looma tervis oli väga halb, surmati ta mürgisüstiga, vahendab American Council on Science and Health. Pärast seda tõstatati küsimus, kas kloonitud loomad on võrreldes tavaliste loomadega halvema tervise ning lühema elueaga?
Pärast Dolly surma tehtud uuring, milles osales kolmteist kloonitud lammast, näitas küll, et kloonimisega ei ilmne kahjulikke ja pikaajalisi mõjusid tervisele. Selleks, et saada kloonimisse paremat selgust, oleks vaja võrrelda omavahel aga rakudoonori ja kloonitu tervist ja eluiga. Teadlaste meeskond otsustaski seda teha esimese kloonitud koera ning tema rakudoonori ja kloonide abil.
Maailma esimene kloonitud koer Snuppy sündis 2005. aasta aprillis. Kloonimiseks vajalikud rakud saadi täiskasvanud Afganistani hurda kõrvast.
Rakudoonorist koer suri 12-aastasena vähki, Snuppy elas 10-aastaseks ja suri samuti vähki. Afganistani hurtade keskmiseks elueaks on 11,9 aastat ning vähki suremine on antud tõu puhul üsna levinud, seega ei olnud Snuppy surmapõhjuses midagi kahtlast.
2010. aastall, kui Snuppy oli 5-aastane, kogusid teadlased temalt tüvirakke. Nüüd kasutati neid omakorda uute kloonide loomiseks. Sündis neli kutsikat, kellest elama jäi kolm.
Kolm Snuppy klooni olid uuringu avaldamise hetkel üheksakuused ja hea tervise juures. Selleks, et koguda Snuppy kloonide kohta rohkem informatsiooni, jälgivad teadlased neid pidevalt.
Teadusuuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.