/nginx/o/2017/11/22/7335537t1hdb79.jpg)
Me elame maailmas, mis on tehtud mugavaks eelkõige paremakäelistele. Tuleb aga välja, et ka vasakukäelistel on eeliseid.
Uuring: vasakukäelistel tasub tegeleda just nende spordialadega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti avaldatud teadusuuring pakub välja, et vasakukäeliseks olemine tuleb kasuks interaktiivsetel spordialadel, kus ajaline surve on eriti oluline – näiteks lauatennises, pesapallis või kriketits, kirjutab The Guardian.
Vasakukäelise käigud ja liigutused on paremakäelise jaoks nimelt ettearvamatud, aega ümber kohaneda aga ei ole ning see annab vasakukäelisele eelise. Arvestada tuleb aga sellega, et vasakukäelisuse hakkab suure tõenäosusega suuremat rolli mängima alles teatud spordialadega tipptasemel tegeledes.
«Uuringu tulemused näitasid, et mida suurem ajaline surve mingi spordiala puhul on, seda rohkem vasakukäelisi sportlasi sellega tegeleb,» kommenteeris uuringu autor doktor Florian Loffing Saksamaal asuvast Oldenburgi ülikoolist.
Loffing uuris erinevate spordialade ajalist survet ja seda, kui suur vasakukäeliste sportlaste osakaal neis on. Uuringutulemused näitasid, et suurim ajaline surve on pesapallis, seejärel kriketis ning lauatennises. Squash'is, kus kasutatakse samuti reketit, oli mängijatel näiteks väikseim ajaline surve.
Loffing kogus kokku erinevate spordialade (sulgpall, squash, tennis, lauatennis, kriket ja pesapall) sada parimat mängijat (perioodil 2009-2014). Selgus, et lausa 30 protsenti pesapalli söötjatest olid vasakukäelised. Sulgpallis oli vasakukäeliste protsent aga vaid 13 ning squashi puhul 8,7. Kogu inimkonnast on vasakukäelised umbes 10-13 protsenti.
Uuring ilmus ajakirjas Biology Letters.