/nginx/o/2017/11/28/7355389t1hfcf1.jpg)
Rootsi ja Ameerika teadlased kirjutavad ajakirjas Science, kuidas Galápagose saartel on kõigest kolme põlvkonna jooksul tekkinud uus maasirguliik, vahendab ERR Novaator.
Evolutsioon toimib - Galápagosel tekkis erakordselt kiiresti uus linnuliik (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huvitav on see, et teadustöö tehti just sessamas saarestikus, kus maasirguvaatlused aitasid ka Charles Darwinil luua oma evolutsiooniteooria, mille järgi ühed liigid põlvnevad teistest, kuid kujunevad enamasti välja üsnagi paljude põlvkondade vältel.
Princetoni ülikooli bioloogid Peter ja Rosemary Grant märkasid aga mõned head aastad tagasi Daphne Mayori saarel, kus nad juba pikemat aega olid vaatlusi teinud, isast kõnnu-maasirku, lindu, kelle liigikaaslasi sel saarel muidu ei olnud ja kes seetõttu oli kindlasti Española saarelt üle mere Daphne Mayorile sattunud.
Lind paaritus kahe kohaliku liigi tume-maasirgu emasisendiga ja sai nendega järglasi, kahe liigi hübriide. Kui tavaliselt hübriidid enam edasi ei paljune või paljunevad üle kivide ja kändude, siis nüüd tekkinud hübriidid said – paraku oma õdede-vendadega – järglasi küll.
Kuidas tekkiv liik oma eellastest erineb, loe lähemalt ERR Novaatorist.